K, 7.12.2022

Martin Herem ja Rob Bauer ⟩ Sõda Ukrainas mõjutab oluliselt NATO kollektiivset julgeolekut

Sõda Ukrainas mõjutab oluliselt NATO kollektiivset julgeolekut
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
Liitlasväed on valmis Baltimaid sõjalise ohu korral kaitsma. Pildil Saksa kaitseväelased Leedus.  
Liitlasväed on valmis Baltimaid sõjalise ohu korral kaitsma. Pildil Saksa kaitseväelased Leedus.  Foto: Valda Kalnina

Septembri keskel toimub Tallinnas NATO sõjalise komitee konverents, kus liitlasriikide kaitsejõudude juhatajad arutavad 2022. aasta juulis toimunud Madridi tippkohtumisel NATO riigipeade ja valitsusjuhtide poolt tehtud alliansi heidutuse ja kaitsepositsiooni puudutavate otsuste elluviimist. Esmakordselt on konverentsile osalema kutsutud ka Soome ja Rootsi kaitsejõudude ülemjuhatajad, kirjutavad Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer.

Tänavu veebruaris Venemaa Föderatsiooni poolt iseseisva Ukraina vastu algatatud provotseerimata sõda ei jäta ühtegi riiki puutumata. Maailma julgeoleku jaoks on alanud uus ajastu. Ja on kristallselge, et see konflikt on suurem kui Ukraina. Rahvusvahelistel reeglitel põhinev kord on rünnaku all. Ja selle kaitsmine on maailma vabade, demokraatlike riikide ülesanne.

Ukraina valitsus ja rahvas jätkavad vastupanu Venemaa julmale agressioonile. Nende julgus on inspiratsiooniks. NATO liitlased ja partnerid on andnud Ukrainale märkimisväärset toetust alates Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa poolt 2014. aastal ning jätkavad sõjalise ja rahalise abi andmist ning Ukraina sõdurite väljaõpet. See hõlmab sõjalist võimekust, laskemoona, turvalist sidet, kütust, meditsiinitarbeid, soomukeid, varustust miinide ning keemiliste ja bioloogiliste ohtude tõrjumiseks ja sadu kaasaskantavaid droonitõrjesüsteeme. Kõik see muudab lahinguväljal nii mõndagi.

Märksõnad
Tagasi üles