/nginx/o/2022/08/31/14799412t1hab67.jpg)
/nginx/o/2010/08/23/421470t1he33c.jpg)
- Eesti on valmis ehitanud sidekaablite põhivõrgu, kuid viimane miil on puudu
- Tuleks suurendada investeeringuid viimase miili rajamisse
Eesti on aastakümneid olnud kuulus digiriik, kuid andmesideühenduse alal oleme mitmes rahvusvahelises võrdluses Euroopa keskmisest tagapool ning siin tuleb naaberriikidele järgi võtta, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan (Isamaa).
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab eesmärgiks, et aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s ning kogu Eesti on kaetud 5G levialaga. See on suur väljakutse, eriti arvestades, et Eesti asustustihedus on Euroopa Liidu riikide hulgas tagantpoolt kolmas pärast Soomet ja Rootsit. See omakorda tähendab, et iga taristukilomeetri ehitus ja ülalpidamine, olgu selleks kõvakattega tee, elektriliin või valguskaablivõrk, maksab Eestis ühe elaniku kohta rohkem, kui oluliselt tihedama asustusega Kesk- või Lääne-Euroopas.
Eesti riik on aktiivselt toetanud lairiba arendamist maapiirkondades alates 2009. aastast, mil EL toel alustati baasvõrgu rajamist. 11 aastat ja 68 miljonit eurot hiljem oli Eestis 7000 km baasvõrku, millega jõudis valguskaabel enamikest elanikest ja ettevõtetest kuni 1,5 km kaugusele ning ühendas ka sajad üle Eesti paiknevad mobiilsidemastid, tänu millele on Eestis nauditud väga head 4G mobiilside ühendust. Aga sealt edasi läheb keerulisemaks.
Pärast baasvõrgu rajamist hakatigi maapiirkondades toetama juurdepääsuvõrkude rajamist – sinna on investeeritud 27,3 miljonit eurot. Lisaks oleme aastateks 2021-2027 eraldanud juurdepääsuvõrkude rajamiseks kokku veel 69,29 miljonit eurot, esimene toetusmeede on juba käimas. Täna on Eestis aga jätkuvalt ligi 80 000 aastaringses kasutuses olevat hoonet, kus puudub püsiühendus. See on umbes 15 protsenti kõigist meie leibkondadest.
Kõigile neile püsiühenduse loomine maksab hinnanguliselt 300 kuni 400, kiireneva inflatsiooni tingimustes ehk isegi 500 miljonit eurot. Selgelt rohkem, kui riigil on raha selleks planeeritud. See tähendab, et peame selle rahaga targalt toimetama. Ka uue «Eesti lairiba plaani 2030», mida praegu koos osapooltega kokku paneme, eesmärk on viia Eesti sideühenduste reaalsuse uuele tasemele.
Praegu on turul piisavalt ehitusressurssi, et rajada edukalt sidevõrke täiendavalt 15-20 miljoni euro eest aastas.
Praegu on turul piisavalt ehitusressurssi, et rajada edukalt sidevõrke täiendavalt 15-20 miljoni euro eest aastas. See tähendab, et ettenähtud 69,29 miljonit saaks kasutatud juba 2025. aastaks. Kui tõstaksime iga-aastast investeeringute mahtu 20 miljonilt 30 miljonile ja tagaksime selle kuni 2030. aastani, kuluks sellele kokku 240 miljonit eurot ning püsiühendusega liitumise võimaluse saaks suurem osa 80 000 aadressist. Lisaks tuleb sidetaristu sisse planeerida juba teedeehitusse – ka see vähendaks sideettevõtja kulusid ja kuluvat aega, kui üks teelõik jääks üles kaevamata.
Kuigi püsiühendus valguskaabliga on kõige töökindlam lahendus, ei saa me unustada tulevikku. Iga üksiku majapidamiseni keset sügavat metsa ei ole võimalik kaabliga püsiühendust viia ning siin tuleks vaadata tõsiselt 5G ja satelliitside pakutavate võimaluste poole. 5G puhul oleme esimesed sagedusload välja andnud, 700 MHz konkurss käib ja 26 GHz konkursi tingimused on väljatöötamisel. See tähendab, et 5G teenused on juba Eesti tarbijateni jõudmas – see oli ka asjaolu, mistõttu tänavu DESI indeksis üsna kehval kohal olime.
Väljakutseid on palju, samas ka erinevaid võimalusi, millega internet inimesteni viia. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb vaid koos huvigruppide ja ettevõtjatega just need kõige mõistlikumad lahendused välja selgitada. Avastardi neile aruteludele anname juba homme, kui arutame sidetaristu rajamise kitsaskohti ja võimalusi «Eesti lairiba plaan 2030» aruteluseminaril. Plaan saab valmis aasta lõpuks ja loodan, et sellega saame lõpuks ka viimase miili ületatud.