Peeter Koppel ⟩ Energiakriis tõukab meid plaanimajanduse poole

Rahatrükk Itaalia keskpangas. Foto: VINCENZO PINTO/AFP

Ärevaid hääli börsside haprusest ja süngeid majandusennustusi tuleb järjest rohkem. Riskid on kuhjunud, kuid kuhjunud riskide ulatus pole paljudele veel kohale jõudnud, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Nimelt majandusele meeldib olukord, kus arengud leiavad aset järk-järgult, stabiilselt ja pikema aja jooksul. Sellisel juhul suudetakse absorbeerida ilma erilise draamata igasuguseid protsesse – isegi väga ebameeldivaid. Kui aga miski läheb väga odavaks või väga kalliks väga kiiresti, siis on tavaliselt üpris ruttu järgnenud suhteliselt suur pahandus. Pahandus kipub aga tekkima läbi finantssüsteemi. Hetkel pean ma pahandust veel selliseks, mida on võimalik ohjata. See läheb küll tõenäoliselt nö. maksma päris mitu protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Mis puudutab börside suuremat kukkumist, siis sellel on üks oluline eeldus. Likviidsuse osas peab pitsitama hakkama ja/või raha peab nö. maksma hakkama. Kui miski, antud juhul energia, on läinud ülehelikiirusel üle mõistuse kalliks, siis tähendab see seda, et keegi kuskil peab selle eest (üle mõistuse) rohkem maksma. Tal jääb millegi muu eest maksmiseks vähem raha. Likviidsuse osas võib hakata pitsitama. Seetõttu võib tekkida kuskil kellelgi vajadus finantsvarasid müüa. Või keegi, kes seda seaduspära teab, võib nö. ennetavalt tegutsema hakata – kasvõi spekulatiivselt. Seega, jah, riskid on kasvanud.