Juhtkiri ⟩ Ka võitlus hinnatõusuga suurendab tavainimese kulusid

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Euroopa Keskpank tõstab ilmselt intressimäära
• Euribori muutumine mõjutab laenuvõtjaid
• Inflatsioon pole veel juurdunud

Kasvav inflatsioon tekitab hinnasurve, mis omakorda tähendab halbu uudiseid tarbijale.

Ebameeldivad uudised hinnatõusu rindelt said sel nädalal lisa teatega, et Gazprom lõpetab maagaasi tarnimise Euroopasse, kui Venemaa-vastaseid sanktsioone ei tühistata. Loomulikult muudab see maagaasi kallimaks, mis ähvardab edasi kanduda teistessegi hindadesse.

Tavainimese jaoks ähvardab inflatsioon mõistagi kaubad ja teenused kallimaks muuta. Eestlasele aga on harjumatum see, et meil võib hakata tunda andma inflatsioonivastase võitluse kulu ehk intressimäärade tõus. Eluasemelaenu võtnul tasub targu arvestada sellega, et tema igakuine tagasimakse võib kasvada sadu eurosid.

Lisaks hinnataseme tõusuga kaasnevale ostujõu vähenemisele tekitab inflatsioon ka ebakindlust tuleviku ees ja muudab seda, millele inimesed raha kulutavad. Tarbijatel tekib stiimul osta kaupu ette, kuna need võivad tulevikus kallineda. Eraisikutel väheneb aga stiimul säästa ja ettevõtetel investeerida, sest tulevikuootused muutuvad ebamääraseks. Inflatsioon kipub kahjustama just fikseeritud sissetulekuga inimesi ehk palgatöötajaid ja pensionäre.

Kui kiire inflatsioon kestab pikemalt, siis kipub see juba toitma iseennast – hinnad tõusevad, mille peale töötajad nõuavad rohkem palka, mis kasvatab kulusid, mis tekitab omakorda survet hindu tõsta ja nii edasi. Selline inflatsioon vallandus läänemaailmas viimati 1970. aastatel ja selle pidurdamise hinda kirjeldas Hardo Pajula eilses Postimehes – 1981. aastal ulatus USAs intressimäär üle 20 protsendi.

Kui Eesti 25-protsendiline inflatsioon augustis on kõrgeim 1990. aastate algusest peale, siis euroalas jõudis see läinud kuul 9,1 protsendiga uue rekordini. Hinnatõus on kiirenenud pea kõikjal maailmas ja keskpankades kasvab mure selle pärast, et inflatsioon võib hakata püsivalt juurduma.

Kui euribor kerkib näiteks viie protsendi võrra, mis võibki ajapikku juhtuda, tähendab see keskmisele eluasemelaenu võtnule 2500 euro suurust lisakulu aastas ehk enam kui 200 eurot kuus.

Kui keskpangad on inflatsiooni pärast mures, siis tavaliselt tõstavad nad intressimäärasid. Seda on juba mitu korda teinud USA Föderaalreserv, viimati tegi seda eile Austraalia keskpank.

Täna algab Frankfurdis Euroopa Keskpanga nõukogu koosolek, kus tõenäoliselt langetatakse homme otsus tõsta intressimäärasid 0,75 protsendi võrra. See mõjutab omakorda euribori, millega on seotud valdava osa eestlaste laenulepingud. Eluasemelaenu intressimäära fikseerinute osakaal on meil kaduvväike.

Keskmine eluasemelaenu jääk on Eestis veidi üle 50 000 euro. Kui euribor kerkib näiteks viie protsendi võrra, mis võibki ajapikku juhtuda, tähendab see keskmisele eluasemelaenu võtnule 2500 euro suurust lisakulu aastas ehk enam kui 200 eurot kuus. Arvestada tasub aga sellegagi, et euribor võib tõusta ka rohkem.

Ent intressimäära tõus ei kergita ainult eluasemelaenude makseid, vaid pidurdab kogu majandust. Riigieelarvete koostajatele tähendab see suurt peavalu – kuidas toetada majandust ilma inflatsiooni soosimata. Üks selline katse on tänases Postimehes kirjeldatud Euroopa Komisjoni kava kehtestada maagaasile piirhind.

Hea uudis selle kõige juures on seni säilinud lootus, et inflatsioon pole veel püsivalt juurdunud, mis lubaks sellest siiski suhteliselt väikese valuga üle saada.