Viktor Jerofejev ⟩ Pealekaebamine hävitab inimese renomee

Viktor Jerofejev FOTO: Scanpix Foto: SCANPIX

Vene kultuuriloos jääb ennekõike meelde kellegi peale koputamine, nendib kirjanik Viktor Jerofejev.

Praegu saadame viimsele teekonnale kõik need vene kultuuritegelased, kes otsustasid avalikult ja ausalt hakata riigiduuma ja teiste võimuorganite kaitse all pealekaebajaks, koputajaks, informaatoriks ja nõiakütiks. Viimsele teekonnale? Nojah. Sellistele pannakse rist. Ent kas tasubki isegi irooniliselt matta maha neid, kes on otsustanud saada parandamatuks?

Vene kultuuriloos varjutab pealekaebaja maine koputamise ette võtnud inimese kogu ülejäänud elutöö. Näiteks Zahhar Prilepin oli kirjanik. Otsis teemasid. Otsis iseennast. Palus toetust. Tõusis põlvilt. Lõpuks tõusis püsti, leidis ennast – parem, kui poleks leidnud. Midagi läks kirjanikutöö käigus valesti: tõmbas võimu, Donetski ja automaadi poole. Захар-ist tehti Zахар (ilmselt tema ise mõtleski Z-i välja) – kahtlane evolutsioon: võim söövitab kirjanikuvabadust ja ilma vabaduseta pole kirjanikku. Aga isegi kui ta läks sõjapartei poolele üle, on see tema valik. Kuid pealekaebamiskirg pole enam valik, vaid needus kogu eluks.