Meelis Kitsing ⟩ Eraülikoolide kaasamine tõmbab hariduse august välja

EBSi rektor Meelis Kitsing. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

• Erakõrgkoolides õpib ligi kuus protsenti Eesti üliõpilastest
• Riigieelarvest saavad erakõrgkoolid 0,1 protsenti kogu kõrghariduse rahast
• Eraülikool saab tegutseda kiiremini ja paindlikumalt

Eesti tööturg ägab äri-, IT ja õiguse valdkonna ekspertide puuduses. Lahendusi ei tasu otsida silmaklapid peas. Pigem peaks vaatama võimaluste poole, mida avalik ja erasektor koos tegutsedes ette saavad võtta, kirjutab Estonian Business Schooli (EBS) rektor ja poliitökonoomia professor Meelis Kitsing.

Erakõrgkoolid on viimastel aastakümnetel oluliselt panustanud Eesti kiirelt muutuva tööturu vajadustesse. Seda on tehtud vähese riigi panusega ja ebavõrdsetes turutingimustes.

Ehkki kõrgharidusseaduse järgi võib erakõrgkool saada tegevustoetust, kui täidab riigi strateegilisi eesmärke ja tööturul on vaja vastava haridusega spetsialiste, ei ole haridusministeerium seni valmis olnud erakõrgkoolidega halduslepinguid sõlmima. Teisalt kehtivad eraülikoolile sama ranged tingimused ja nõudmised kui avalik-õiguslikele ülikoolidele – erakõrgharidust akrediteeritakse ja hinnatakse samadel alustel. Nii jääb kasutamata erakõrgkoolide suur ressurss, mis aitaks riigil raha kokku hoida.

Toetuste jaotamist peamiselt avalik-õiguslike ülikoolide vahel on põhjendatud asjaoluga, et riik ei taha dubleerida sama eriala õpetamist mitmes ülikoolis. Mida tähendab see aga hariduse kvaliteedile, kui ühe eriala spetsialistide ettevalmistus jääb ainult ühe ülikooli kanda? Sisuliselt tekitab see hariduses monopoolse seisu, mitte konkurentsi. Kas see tagab kvaliteedi, mida riik ootab?

Kui õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides on viimase kümne aasta jooksul 15,2 protsenti tõusnud, siis üliõpilaste arv on samal ajal 34 protsenti langenud. See viitab Eesti kõrgkoolide konkurentsivõime langusele, mille põhjus võib ühelt poolt olla puudulik rahastamine, kuid veel rohkem konkurentsi piiramine dubleerimise vältimise nime all, mis jätab erakõrgkoolid riikliku tellimuse täitmisest välja.

Kui ühe eriala spetsialistide ettevalmistus jääb ainult ühe ülikooli kanda, siis sisuliselt tekitab see hariduses monopoolse seisu, mitte konkurentsi.

Riik peab siiski endiselt oluliseks EBSi panust ärinduse ja halduse valdkonna doktoriõppes, millele on esitatud ka riiklik tellimus. Samuti on riiklik toetus juba kasutusel ja toimib väga hästi eraüldhariduskoolides (põhikoolid, gümnaasiumid). Erasektori kaasamine aitab siin kokku hoida kolmandiku kuni 60 protsenti ühele õppurile kuluvatest riiklikest vahenditest.

Eestis on 60 eraüldhariduskooli, kus õpib 6,3 protsenti kõigist üldhariduskoolide õpilastest. Samas moodustab eraüldhariduskoolide rahastus ainult 4,3 protsenti kogu riiklikust üldhariduse rahastamisest, seega läheb eraüldhariduskoolis ühe lõpetaja ettevalmistamine riigile maksma kolmandiku võrra vähem kui sama õppuri koolitamine riigikoolis.

Gümnaasiumid omakorda aitavad riigil kokku hoida üle 60 protsendi kuludest õpilase kohta. Eragümnaasiumites õpib ligi 1700 noort, toetus seal õppivale gümnasistile on keskmiselt 1730 eurot aastas, mis moodustab 39 protsenti riiklike üldhariduskoolide kogukulust õpilase kohta.

Erakõrgkoole, kus õpib ligi kuus protsenti Eesti üliõpilastest, finantseeritakse riigieelarvest mahus, mis moodustab 0,1 protsenti kogu kõrghariduse rahastamisest. Samas suudab ka eraülikool oma valdkonnas haridust pakkuda tõhusamalt ja väiksemate kuludega, ent samaväärse kvaliteediga kui avalik-õiguslikud ülikoolid.

Eeldusel, et õppetöö läbiviimise kaasfinantseerimise meede oleks proportsionaalne üldhariduskoolide meetmega, oleks kogukulu 1,5 protsenti kogu kõrghariduse riiklikust rahastusest ehk neli-viis miljonit eurot aastas. Nii leiaks kõrghariduse finantseerimiseks mõeldud niigi vähene raha efektiivsemat kasutust.

Eestis sisuliselt puudub praegu võrdne juurdepääs haridusele, seda eriti äri-, IT ja õigusteaduse valdkonnas.

Eestis sisuliselt puudub praegu võrdne juurdepääs haridusele, seda eriti äri-, IT ja õigusteaduse valdkonnas. Riigi vajaduste katmiseks peaks siin sarnaselt eragümnaasiumitega eksisteerima ka erakõrgkoolide pakkumine. Erakõrgkoolide kaasamine riiklikku tellimusse aitaks panustada sellesse, et ka napimate majanduslike võimalustega andekad noored saaksid neil erialadel – mis on praegu suures osas tasulised – hariduse omandada.

Haridussilma andmetel on kolmandik viimase viie aasta jooksul majanduse, äri ja ettevõtluse alal ülikoolidiplomi saanuist hariduse omandanud EBSis. Riigieelarvevälistel õppekohtadel on neis valdkondades EBSi lõpetanuid üle poole.

Kasutusel olev mudel, kus strateegiliselt oluliste erialade riiklik tellimus esitatakse ainult ühele ülikoolile, tekitab monopoolse seisu. Lisaks asjaolule, et konkurentsi puudumine pärsib hariduse kvaliteedi arengut, soodustab see kõrgetasemelise eestikeelse majandus- ja ärihariduse taandarengut.

Erakõrgkoolid, kus antakse suur osa kogu Eesti majandusharidusest, peavad raha teenimiseks järjest rohkem keskenduma ingliskeelsele õppele – pelgalt eestikeelsete õppekavadega on raske kooli ära majandada. Nii jääb eestikeelne haridus paratamatult vaeslapse ossa.

Tõsi, aeg-ajalt kostab hääli, et majandusinimesi on meil niigi liiga palju, miks neid juurde toota? Oluline pole siin kvantiteet, vaid kvaliteet. Juhtimise tase muutub kogu arenenud maailmas järjest olulisemaks. Ka Eestis peaks sellesse tõsisemalt suhtuma. Makromajanduse seisukohast on juhtimise kvaliteet üks viise, kuidas saavutada uut kasvu majanduses. Hästi juhitud firmad kaasavad paremaid spetsialiste, seeläbi suurendavad tootlikkust ja kasvavad kiiremini.

Juhtimise tase muutub kogu arenenud maailmas järjest olulisemaks. Makromajanduse seisukohast on juhtimise kvaliteet üks viise, kuidas saavutada uut kasvu majanduses.

Siin saab eraülikool tegutseda kiiremini ja paindlikumalt, et hariduse arengutrendide ja vajadustega pidevalt kaasas käia. Nii on lisaks riiklikele kvaliteedinõuetele tagatud, et saadud haridus vastab ühiskonna ja tööturu nõudmistele. Juba praegu keskendume lisaks traditsioonilisele äri- ja majandusõppele strateegiliselt olulistele tuleviku valdkondadele, nagu digiajastu arengud ja rohemajandus.

Edasiviiva konkurentsi tekitamiseks ja hoidmiseks ning riiklike haridusinvesteeringute kulude-tulude suhte parandamiseks tuleks erakõrgkoolidele õppetöö läbiviimiseks pakkuda riiklikku kaasfinantseerimist sarnaselt sellega, mida pakutakse eraüldhariduskoolidele ja teadustegevusele.

Hariduse pakkumisel peaks valitsema avatud turg, kuhu on kaasatud ka erakõrgkoolid. Riigi tellimusele peaksid kvalifitseeruma kõik, kes vastavad kriteeriumitele: kui kool või konkreetne eriala vastab riiklikult kehtestatud nõudmistele ja on saanud vastava akrediteeringu, siis peaks tekkima ka võrdne õigus kandideerida riiklikule rahastusele sõltumata kooli omandivormist.

Erakõrgkoolid panustavad juba praegu oluliselt Eesti hariduse arengukavas aastateks 2021–2035 seatud strateegiliste eesmärkide täitmisse. Neile tuleb anda õigus osaleda kõigis protsessides võrdsetel alustel avalik-õiguslike ülikoolidega.