JUHTKIRI ⟩ Ettevõtted vajavad energiasõjas Venemaaga tuge

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Sisuliselt ei ole praegune kriis kergem või väiksema majandusliku mõjuga kui koroonapandeemia
• Toona rakendas EL ulatuslikku abimeetmete paketti majanduse toetamiseks, samasugust on vaja ka nüüd
• Ka Eesti valitsus peab tegema omalt poolt kõik, et Vene energiarünnaku mõju oleks võimalikult väike

Venemaa keeras reedel energiasõjas järjekordse vindi peale, kui Gazpromi esindaja teatas, et Nord Stream 1 jääb suletuks määramata ajaks, kuna Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu tekkisid gaasi pumpamisel probleemid. Euroopa vajab selle rünnaku tõrjumiseks tõhusat kaitset.

Tegemist on tõsise väljakutsega. Kui elanikkonna ja ettevõtete kannatus kõrgete energiahindade või varustuskindluse probleemide tõttu katkeb, võib kaduda ka seni tugevana püsinud toetus Ukrainale. Ja Venemaa on osav tarbijaühiskondade nõrkusi ära kasutama.

Lääne avaliku arvamuse mõjutamisel saab Putin toetuda talle lojaalsetele välisvenelaste kogukondadele, kes ongi juba mitmes riigis korraldanud meeleavaldusi, et sealne valitsus lõpetaks Ukraina toetamise ja hakkaks energiakriisis toetama oma riigi kodanikke. Kui Euroopa ei leia Venemaa energiablokaadile mõjuvat kaitset, siis võib karta, et sellised lavastatud meeleavaldused võivad leida majandusraskuste süvenedes hulgaliselt kaasaminejaid.

Tänase lehe majanduskülgedel on ülevaade Euroopa võimalikest vastusammudest Venemaa käitumisele, samuti Eesti ettevõtjate ootustest üha süveneva energiakriisiga toimetulekuks. Sisuliselt ei ole praegune kriis kergem või väiksema majandusliku mõjuga kui hiljutine koroonapandeemia. Toona rakendas EL ulatuslikku abimeetmete paketti majanduse toetamiseks, samasugust on vaja ka eesolevas kriisis.

Nii nagu koroonakriisi ajal, mõjutab ka praegune energiasõda erinevaid ettevõtlussektoreid erineval määral. Kõige rohkem kannatavad energiamahukad ettevõtted, mille kasumimarginaal on traditsiooniliselt madal, nii et energiahinna tõus tooks kaasa pankroti. Probleeme on ka teistel ettevõtetel, kus mingitel tundidel tuleks tegevus ülikõrge elektrihinna tõttu lihtsalt peatada, mida paljudel pole võimalik teha. Kokkuvõttes kandub kõrge elektrikulu hinnatõusuna edasi tarbijale, mis hoiab kõrgel inflatsiooni.

Valitsus peab tegema kõik, et Vene energiarünnaku mõju oleks võimalikult väike. Seni on abi kavandatud vaid eratarbijatele ja väikeettevõtetele. Seda tuleb laiendada kõigile.

Kõrge inflatsioon hävitab inimeste tarbimisjulguse. Selle tagajärjel väheneb ettevõtete tulu ja kokku tuleb hakata hoidma ka tööjõu pealt, mis omakorda vähendab elanikkonna ostujõudu ja võib viia majandusseisakuni.

Et kontrollida elektri hinda, plaanib EL elektriturureformi. Võimalusi selleks on mitu ja lähiajal valitakse, milliseid neist rakendatakse. Loodetavasti on neil ka positiivne mõju.

Kuid lootma ei tohi jääda üksnes Euroopa tasandi meetmetele. Arvestades, et nii mõnigi riik on juba rakendanud ulatuslikke toetusmeetmeid oma ettevõtetele, ei saa Eesti jääda kõrvalehoidjaks, sest sellisel juhul satuksid meie ettevõtjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.

Ka Eesti valitsus peab tegema omalt poolt kõik, et Vene energiarünnaku mõju oleks võimalikult väike. Seni on kavandatud abi vaid eratarbijatele ja väikeettevõtetele. Kuid nii nagu koroonakriis, mõjutab energiasõda kõiki ettevõtteid suurusest olenemata, ja hinnatõusu kaudu ka tarbijaid.

Millisel viisil täpselt ettevõtjaid toetada, on arutelu küsimus. Kuid majandussõja tõttu keerulises defitsiidiolukorras on karta, et turu nähtamatu käsi aitab pigem meie vaenlast. Seda tuleb ajutiselt ohjeldada.