Rainer Kattel ⟩ Uus laine rohelist tööstuspoliitikat on värskelt alanud

Rainer Kattel. Foto: Elaine Perks

Kui soovime jätkuvalt elada vabaturumajanduse tingimustes, peaksime kõik soovima vähem tarbida, rohelisemalt liigelda ja toituda ning mitte ainult lootma sellele, et riik kunagi investeerib rohepöördesse, kirjutab kolumnist Rainer Kattel. 

Ameerika rokkmuusika gigandi REM esimesi hitte oli 1987 ilmunud «It’s The End Of The World As We Know It (And I Feel Fine)», mida võiks tõlkida kui «Käes on meie maailma lõpp (aga mina tunnen end hästi)». Kliimakatastroofi ja rohepöördega on paljudel meist samasugused emotsioonid. Me saame ratsionaalselt aru, et kliimasoojenemine toimub ja selle tagajärjed on juba täna paljudes maakera piirkondades katastroofilised. Ja võivad ka meile siin Eestis kunagi olla katastroofilised. Aga täna on ju kõik veel hästi. Ja teisalt, kui palju ikkagi minu kui üksikindiviidi käitumisest sõltub? Kui valida on, kas ehitada tuulepark või sorteerida iga päev prügi, siis tundub ju mõistlikum valida tuulepargi ehitamine minu maksude abil.

Ja riik peabki investeerima taastuvenergiasse, jätkusuutlikku transporti ja põllumajandusse. Kui täna näeme Teslas ja selle rajajas Elon Muskis uue rohekapitalismi eredaimat ilmingut (nii heas kui halvas mõttes), siis paljud ei tea, et USA valitsus on Muski ettevõtteid toetanud miljardite maksumaksja dollaritega. Uus laine rohelist tööstuspoliitikat on värskelt alanud. Nii näiteks otsustas USA sel suvel, et kulutab järgneva kümne aasta jooksul igal aastal 80 miljardit dollarit rohelisele tööstuspoliitikale. Samas kasvavad ka investeeringud militaartehnoloogiasse ja -tööstusesse. USA uue militaar-tööstusliku kompleksi teket veavad tehnoloogiahiiud, nagu Intel. Nad on mõistnud, et fossiilkütuste võimu aeg on läbi ning tahavad kindlustada juhtivaid turupositsioone ka uuel taastusenergia ajastul. Samasuguseid protsesse näeme Hiinas ja ka Euroopas. Rohelise tööstusrevolutsiooni rong on hakanud väga kiirelt liikuma. Kuid see kätkeb endas ka ohte. Loodame liigselt, et kõrgtehnoloogiline tulevik päästab meid kliimakatastroofi ja selle tagajärgede eest.