Sergei Metlev ⟩ Eesti vihkaja Stalnuhhin tuleb poliitikuna lõplikult tühistada

Sergei Metlev juhtimas saadet "Kodanik M". Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

• Poliitik eiras, et maailm on muutunud ja asetas end ajaloo tumedamale poolele.
• Stalnuhhin tegi venekeelsetele eestimaalastele hiiglasiku karuteene.
• Keskerakond ja kogu ühiskond peavad lükkama teda poliitika jäätmejaama.

Laupäeval saime teada, et keskerakondlasest riigikogu ja Narva linnavolikogu liige Mihhail Stalnuhhin peab demokraatliku Eesti valitsust fašistideks. Meie riigi ametlik ideoloogia on tema arvates «natside toetamine». Keskerakonna otsus tema liikmelisuse kohta on erakonnale selgelt saatuslik. Stalnuhhini jõhker rünnak Eesti vastu on ühe Nõukogude inimese pika teekonna üks viimaseid jaamu, kirjutab Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja Sergei Metlev.

Huvitav oli jälgida keskerakondlaste reaktsioone – mõistavad hukka, ent imeliku konksuga. Keskerakonna esimees Ratas kirjutas, et «sellistel arvamustel ei ole Keskerakonnas kohta ei täna ega tulevikus» (nagu arvamus oleks lahus selle autorist).

Riigikogu keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et «mõistan selgelt hukka nii ebaõnnestunud võrdluse» (see ajas täiesti segadusse – kas öelda «oled nats» on võrdlus?!). Postimehele antud kommentaaris lisas Karilaid, et erakond ootab ära tema selgitusi ja et «tegemist ikkagi Tartu Ülikooli eesti keele filoloogiga» (nii tubli, pisar tuleb silma!).

Kavalamat pikamaajooksu harrastav Yana Toom kommenteeris nii: «Kas Stalnuhhin ise usub, et nad on fašistid? Muidugi mitte,» ja lisas, et tegu on külma kalkulatsiooniga valimiste eel. Teised juhatuse liikmed hoiavad madalat profiili.

On arusaadav, et otsus tehakse juhatuses kollektiivselt, ent on kummastav, et sõna võtnud kolm erakonna juhatuse liiget ei avaldanud kohe selget seisukohta Venemaa agressioonisõja taustal Eesti riigi vastast vaenu õhutava liikme erakonnast väljaarvamise kohta. Tema avaldus on nii suure sisumahuga, et saab teha järelduse: Stalnuhhin peab natsideks ja fašistideks suuremat osa eestlasi. Ilmselt oleks mehe süngele natuurile (ta ei naerata juba aastaid) rohkem sobinud Eesti NSV uuenenud NSV Liidu koosseisus, aga kurjam Gorbatšov ei saanud hakkama – Eesti taasiseseisvus! Milline pettumus Punaarmee au kaitsjale.

Kas erakonna liidrid loorivad oma sõnu uduga kartusest kaotada toetuse jääke Kremli leeri asunud valijate seas (hiljuti avaldatud uuring ütleb, et Putinit usaldab ligi kolmandik muukeelsetest Eesti elanikest)? Võimalik, et tahavad vabaneda kurikuulsast filoloogist ilma sõnasõtta panustamata.

Selge on see, et Keskerakonnal on valik: kas tühistada kiiresti Mihhail Stalnuhhin või tühistab valdav osa Eesti ühiskonnast Keskerakonna koos seltsimees Stalnuhhiniga, sest erakonda jätmine tähendaks Stalnuhhini maailmavaatega nõustumist. Teda on erakonnas pikalt sallitud: meenutame, et mõni päev enne sõja algust Putini kõnet kiitnud Stalnuhhin pääses tol korral terve nahaga.

Keskerakonnal on valik: kas tühistada kiiresti Mihhail Stalnuhhin poliitikuna või tühistab valdav osa Eesti ühiskonnast Keskerakonna koos seltsimees Stalnuhhiniga, sest erakonda jätmine tähendaks Stalnuhhini maailmavaatega nõustumist.

Siinkohal tahaks vaadelda Stalnuhhini maailmavaadet. Kas tõesti üksnes häältekorjaja ja küünik, nagu väidab Toom? Ja kuidas on lood eesti filoloogi oreooliga?

Narva «isake», Nõukogude inimene ja filoloog

Stalnuhhin on aastaid olnud Narva «isake». Kõrgperiood jäi aastatesse 2002–2011, kui ta teenis piirilinna linnavolikogu esimehena ja nautis suuri toetusnumbreid. Justkui Vene krimisarjadest maha joonistatud targem pealik, kes kontrollib linna autoritaarselt. Narvas teati: kui on soovi midagi vähegi suurt linnas teha, tuleb rääkida Mihhailiga, kellel olid omad põnevad moodused, kuidas huvilistega asju ajada.

Tema saavutuste nimekirjas on tänaseks maha käinud Eesti antifašistliku komitee kaasasutamine 2006. aastal. Liikumine on teinud koostööd pronkssõduri kaitsmisega esile tõusnud Öise vahtkonnaga ja on sisuliselt Kremli mõjutustegevuse töövahend. Ülesandeks oli paljastada «fašiste» ja levitada Nõukogude võidukultust. Internet mäletab, et märtsis 2010 autasustas Narva linnavolikogu esimees Stalnuhhin lausa koos tollase Vene suursaadiku Nikolai Uspenskiga Narvas elavaid Nõukogude veterane.

Aasta varem tekitas ta furoori, kui asus eestvedama Eestit vallutanud ja palju rahvast maha nottinud keiser Peeter Esimesele monumendi püstitamist Narvas. Tema sulest on ilmunud kümned kirjutused, mille sisu saab mahutada ühte lausesse: eestlased on ehitanud ebaõiglase natsionalistliku riigi, et kiusata venelasi, seepärast peavad venelased kandma taskus rusikat, teisi variante pole.

Jääb vaid ette kujutada, millise valuga käis ta viimased aastad tööl riigikogus – natslike ja russofoobsete madude pesas, kus vahetpidamata sepistatakse mürgiseid plaane süütute vene hingede põrmustamiseks. Nuttis, võttis palga välja ja käis nagu miska! Alates möödunud nädalavahetusest on Eesti rahvaesinduse lävepaku ületamine tema poolt otsene solvang riigikogu aadressil.

Jääb vaid ette kujutada, millise valuga käis ta kõik need aastad tööl riigikogus – natslike ja russofoobsete madude pesas. Nuttis, võttis palga välja ja käis nagu miska!

Poliitik on see, mida ta teeb ja ütleb. Ei huvita, kas ta usub siiralt igat tähte, mida suust välja ajab, või mitte. Yana Toomi pakutud künismi kriteerium on ekslik. Selle loo kangelane on alati olnud Nõukogude tüüpi Eesti-vaenuliku mõtlemise kandja ning sisestanud oma valijale mõttemalle, mis on teinud nende elu Eestis halvemaks – kasvatanud neis valesid pritsides passiivset viha ja kibestumust. Usku, et Eestis pole neil võimalik mitte midagi saavutada ja seepärast pole mõtet ka lõimuda.

Tema jutud natsidest valitsuses kahjustavad venekeelsete eestimaalaste mainet, suurendavad eestlaste veendumust, et vene emakeelega inimesi ei saa usaldada. Tegelikkus ei ole mustvalge, kohalik venekeelne sootsium on pärast 24. veebruarit sügavalt lõhestunud ja oluline osa on veelgi eestimeelsemaks muutunud. Stalnuhhin on see, kes tegelikult kiirendab vene kooli ärakaotamist, Vene kodanike siinviibimise piiramist, keeleseaduse karmistamist, sest provotseerib eesti enamuse loomulikku vastureaktsiooni. Teadlikult.

Tema avalduse taga on ilmselt lisaks maailmavaatele langev populaarsus. Kui 2011. aasta riigikogu valimistel sai ta Ida-Virumaal 8584 häält, siis 2019. aastal riigikogu valimistel vaid 2653 häält. 2009. aasta kohalikel valimistel usaldas Stalnuhhinit 4510 narvakat, 2017. aastal 1376 ning 2021. aastal vaid 619 linnakodanikku – meeletult valus kukkumine.

Narvakad on temas ilmselgelt pettunud, sest peale Tallinna süüdistamise kõikides hädades ja natside paljastamise pole ta midagi suurt ära teinud, isegi pigem arengule vastu töötanud. Ta oli üks TÜ Narva kolledži uue hoone rajamise vastaseid, millest on nüüdseks saanud Eesti linna Narva üks sümboleid. Narva linn on hakanud päriselt arenema alles siis, kui Stalnuhhini haare hakkas nõrgenema.

Lõpetuseks eesti keele filoloogi ja sõnaraamatute ning õpikute autorist. Selles valdkonnas on talle võimatu midagi ette heita, tema õpikuid kiidavad paljud inimesed. Ilmselt on need keeletööd sündinud suure pingutuse saatel – inimene pidi kogu aeg hoidma lahus keelt ja seda, et antud keele kandjate valdav enamus otsustas rajada just sellise vaba riigi, mida ta natsliku ideoloogia kandjaks peab.

Ma eeldan, et inimesed muutuvad ajas. Mõnikord kaugenevad nad valgusest ja asuvad toetama pimedust. Aastatel 1989–1999 Narvas eesti keelt õpetanud Stalnuhhin pole ilmselt tänane Stalnuhhin. Sõda Ukrainas on kindlasti mõjunud talle rusuvalt. See «Vene maailm», millesse ta on uskunud ja mille otsas ratsutanud, on muutunud tsiviliseeritud ühiskonna jaoks toksiliseks tapamasinaks. Ta valis lõplikult pimeduse ja otsustas kaevata veelgi sügavama kaeviku.

Igatahes on avaldusi, mida ei anta andeks, ja on aegu, kui vabad rahvad on mobiliseeritud enesekaitseks jõhkra ja ebainimliku tapjasüsteemi vastu. Stalnuhhin on neis oludes oma valiku teinud, ta ei suutnud leppida sellega, et Eesti ja maailm on muutunud.

Lisaks erakonnast väljaarvamisele ei peaks Stalnuhhinile olema üheski asutuses ega endast lugupidavas ettevõttes töökohta. Nimetagem seda ühiskonna sotsiaalseks eneseregulatsiooniks. Kandideerimisõigust aga temalt ära võtta hetkel keegi ei saa. Vaatame siis järgmistel valimistel, kui palju leidub Mihhaili laguneval «Vene maailmal» ostuhuvilisi.