Riigikogu lõpetas 31. augustil elektri universaalteenuse eelnõu esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on õilis: leevendada energiakandjate hinna tõusu ja tagada Eesti perede parem toimetulek. Kas aga elektrihinna kriisis on piisavalt arvestatud ka ettevõtjatega, arutlevad TGS Baltic vandeadvokaadid Merli Mäesalu ja Triinu Järviste.
Merli Mäesalu ja Triinu Järviste ⟩ Elektrihinna kriisis peaks rohkem mõtlema ettevõtjatele (11)
Universaalteenuse juurutamine tähendab, et Eesti Energia peab hakkama kodutarbijatele müüma elektrit konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnaga. Regulatsioon kehtib eelduslikult neli aastat, selleks ajaks loodetakse sõja lõppu ja energiatoodangu kasvu, mis seisneb eelkõige tuuleenergia võimekuse tõstmises. Rõhk on siinkohal sõnal «lootus», sest ei ole mingit kindlust, et nelja aasta pärast taastuvenergia tase vajalikul määral tõuseks. Planeeritavate tuuleparkide menetluse kiirus – või pigem aeglus – teeb mõtted murelikuks.
Universaalteenuse lahendus on saanud karmi kriitika osaliseks. Küll leitakse, et see lahendus on kulukas ja ebaefektiivne; küll heidetakse ette seda, et mängureegleid turul muudeti üleöö, mis kahjustab ettevõtjate investeerimiskindlust. Seeläbi võime ennast avastada katkematus nõiaringis, kus ühe probleemi lahendamisega kaevame ennast tegelikult veelgi suuremasse auku. On ju just ettevõtjad-investorid need, kes peavad uusi taastuvenergia üksusi arendama – selle eelduseks on usaldus riigi vastu ja usk, et investeeringud tasuvad ennast ära. Kui regulatiivne maastik on hüplev nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, siis väheneb ka usk, et Eestisse vajalikud tootmisvõimsused rajatakse.