Lauri Vahtre ⟩ Mida putinist üldse Eestis teeb?

Lauri Vahtre Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Küsimust, mida teha putinistidega, võiks kulunud sõnadega nimetada miljoni dollari küsimuseks, kuid Vabariigi Valitsus peab sellele leidma vastuse, kirjutab ajaloolane ja Fookuse «Maa ja rahvas» rubriigi toimetaja Lauri Vahtre (Isamaa).

Üks lahendus oleks muidugi Venemaa korralik deputiniseerimine, aga siingi on mõni aga. Näiteks osutab sakslaste denatsifitseerimise kogemus, et ka sellel üldiselt õnnestunud teraapial on omad kõrvalnähud nagu keemia- või kiiritusravilgi. Koos vähirakkudega kõrvaldatakse ka terveid rakke ja kollektiivset deliiriumi põdeva rahva asemel saame häbipisaratesse uppuva rahva, mis pole ka hea. Putini Venemaad vaadates oleks seegi muidugi helesinine unistus. Kuid see on väike mure võrreldes peaprobleemiga: kes peaks venelasi deputiniseerima? Pole sellist jõudu. Nagu eestlased juba Vabadussõja ajal taipasid: Venemaad võivad päästa üksnes venelased ise. Kui nad seda ei tee, siis tuleb valmistuda permanentseks sõjaseisukorraks ja hoida püssirohi kuiv. Tõrjudes ühtlasi Venemaa imperialistliku õelutsemise siirdeid kõikjal maailmas, aga eeskätt enda juures Eestis.

Millest võiks järelduda, et kui putinistidega meie väike ja vabadustarmastav rahvas hakkama ei saa, siis Eesti putinistidega küll, kui selleks vaid tahtmist ja tervet mõistust jätkub. Ja eelkõige arusaamist sellise töö vältimatusest. Kuidas täpsemalt see töö käib, selle kohta on Eesti riigil rohkelt kogemusi eriti 1920ndatest, aga ka 30ndatest. Püüti kommunistid kinni ja saadeti välja. Või pandi vangi. Viimane lahendus osutus äärmiselt ebaefektiivseks, sest 1938. aastal lasti nad amnestiaga välja ja 1940. aastal lõid nad oma rahvale noa selga. Tegelikult oli ebaefektiivne ka väljasaatmine, sest nad tulid tagasi ja jätkasid tööd, ja niimoodi ikka ja jälle, kuni kellelgi kuskil närvid üles ütlesid, kuid tänapäeval peaks piir paremini pidama.