T, 6.12.2022

KESKPÄEVATUND ⟩ Hõbemägi: ma usun, et Marranil jätkub tervet mõistust ütlemaks: «Asjad läksid untsu. Ärme tee seda.»

Kuku Raadio
Hõbemägi: ma usun, et Marranil jätkub tervet mõistust ütlemaks: «Asjad läksid untsu. Ärme tee seda.»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
RMK uus juht Mikk Marran.
RMK uus juht Mikk Marran. Foto: Mihkel Maripuu

Kuku raadio saates «Keskpäevatund» saates arutlesid Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar Nõukogude Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšovi pärandi, keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini skandaalse sõnavõtu ning riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uue juhi Mikk Marrani 11 500 euro suuruse palga teemal.

11 500 euro suuruse palga kõrval tekitab Priit Hõbemäele hoopis rohkem küsimusi see, et Marran on avalikult öelnud, et ta ei tea metsandusest midagi ning see võib talle uues ametikohas isegi kasuks tulla, kuna ta võib seetõttu suuta asju erapooletult vaadata. Hõbemägi pakkus end seepeale ironiseerides ise mitmetele kõrgepalgalistele riigi ametikohtadele.

«Kokkuvõtlikult on see minu arvates hale operatsioon. Kohutav mainekahju välisluureametile, RMKle, tippametnike määramise komisjonile ja eriti Mikk Marranile. Kui ma oleks Mikk Marran, siis ma ütleksin: «Tänan väga, aga ma ei hakka seda 11 tuhandet vastu võtma. Ma lähen.» Küll mingisuguse töö riik ikka leiab, kuna ta on tulnud välisluureametist, aga sellise mainega jätkata RMK juhina (ei saa), kus kõik teavad seda, et mees on täiesti ebakompetentne ja ei tea midagi kogu sellest metsaasjandusest, mis on kohutavalt keeruline.»

Hõbemäel on Marranist inimesena kahju ning usub, et tal jätkub tervet mõistust «tõmmata juhe seinast välja» ning öelda: «Sorry, need asjad läksid kõik untsu. Ärme tee seda.»

Ignar Fjuki viitas Meelis Oidsalu artiklile, kus ta ütles, et Eesti ametnikkonnas on tekkinud sisering, mille alusel hästitasustatud ametikohti jagatakse – kõige vähem määrab kompetents ja haridus. Marran oli siseringis olemas ja tema ametisse määramise kohta kehtivad reeglid, mida avaliku teenistuse seaduses pole.

«Kuidas see sisering tekib? Mina olen aru saanud, et tekkimise baasiks on erakondades üha süvenev veendumus, et nemad on eliit. Et eliit ei ole mitte oma ala teadlased, kultuuritipud või oma ala spetsialistid. Vaid eliit on see, kes juba koolipingis annab oma hinge ja kolm tilka verd erakonnale ning läbi erinevate positsioonide-tugisüsteemide (kõige tunnustatum on muidugi plakatikleepija) teevad esimesi samme karjääriredelil, kuni neist saab mõne parteinina juhe – fraktsiooni või isegi ministri nõunik. Tavaliselt pole neil inimestel ka haridust piisavalt. Mujal maailmas tähendab nõunik suurimat kompetentsi ning neid tsiteeritakse avalikus ruumis. Seda toetab erakondades kultiveeritav ja ühiskonnas vastu tunnustatud eliiditeadvus või sisseõpitud ülimuslikkus, milles on välistatud vigade tunnistamine või vastutus,» selgitas Fjuk.

Ainar Ruussaar selle üle ei vaidle, kui palju keegi palka teenib. «Küll ma olen seda meelt, et meil on ametipositsioone, kus tõepoolest on palk nigel. Õpetajate palgast on lõpmatuseni räägitud, täpselt samamoodi nagu politseinike ja päästeametnike palkadest. Aga teeme siis nii, et teeme õpetajate palgad natukene suuremaks, aga nii, et hakkame siis täitma ka seadust. Ehk õpetaja ei saa olla gümnaasiumidiplomiga inimene, õpetaja peab olema magistrikraadiga inimene.»

Märksõnad
Tagasi üles