Augusti keskel välisluureameti juhi ameti maha pannud Marran hakkab RMK eesotsas saama 11 500 eurot kuus pluss võimalikud tulemustasud. See arv on palju suurem näiteks peaministri või presidendi palgast.
Ajal, mil näiteks haridus on jätkuvalt alarahastatud, kui õpetajate palk ja töökoormus ei ole omavahel kooskõlas, tekitab Marrani hiigelpalk mõistetavalt nördimust. Lisatagu veel euroala kõrgeim inflatsioon ja sellega kaasnev hinnatõus. Probleem on selles, et riigi juhtkond ei ole vaevunud lahti seletama Marrani välisluureametist lahkumise ja RMK etteotsa asumise põhjust.
Alati võib olla, et luurevaldkonnas on midagi, mida ei saa üldsusega jagada. Seda julgeolekukaalutlustel, ja peamegi meeles pidama, et meie idanaaber peab agressiivset sõda Ukraina vastu, missugune asjaolu muudab ka siinset julgeolekuolukorda kardinaalselt. Marrani-sugust inimest, kes valdab tundlikku informatsiooni, ei saa lasta lihtsalt nelja tuule poole lahti. Konfidentsiaalsuse eest tuleb maksta.
Kui aga oli midagi, mis tingis Marrani lahkumise välisluureameti eesotsast, siis oleks saanud selle vangerduse teha ka avalikkust vähem õrritamata.
Ent ikkagi jäävad vastamata küsimused. Miks just RMK – on ju Marran ise tunnistanud, et tal pole metsanduses mingit pädevust. Ometi näeme, et avalikkuse tähelepanu on RMK tegevuse vastu olnud väga kõrge, järelikult peab uus juht suutma RMK kuvandit avalikkuse silmis paremaks muuta. Kuidas saab sellega hakkama juht, kel pole metsanduses mingitki kvalifikatsiooni, on miljoni dollari küsimus. Mida peavad tundma need teised inimesed, kes metsanduses pädevatena konkureerisid Marraniga RMK juhi kohale? Võib esitada ka lisaküsimuse, kas välisluureameti etteotsa võiks saada inimene, kel puudub igasugune kogemus kaitse- ja julgeolekuvaldkonnast.