Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JUHTKIRI Mikk Marrani hiigelpalk paneb proovile ühiskonna õiglustunde (39)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Mikk Marrani hiigelpalk tekitab keerukal ajal nördimust
  • Ametialast vangerdust saanuks teha ka avalikkust õrritamata
  • Marrani juhtum võimendab n-ö süvariiki uskujate seisukohti

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uue juhi Mikk Marrani palganumber on selline, mis riivab paljude õiglustunnet ja tekitab hulka vastamata küsimusi.

Augusti keskel välisluureameti juhi ameti maha pannud Marran hakkab RMK eesotsas saama 11 500 eurot kuus pluss võimalikud tulemustasud. See arv on palju suurem näiteks peaministri või presidendi palgast.

Ajal, mil näiteks haridus on jätkuvalt alarahastatud, kui õpetajate palk ja töökoormus ei ole omavahel kooskõlas, tekitab Marrani hiigelpalk mõistetavalt nördimust. Lisatagu veel euroala kõrgeim inflatsioon ja sellega kaasnev hinnatõus. Probleem on selles, et riigi juhtkond ei ole vaevunud lahti seletama Marrani välisluureametist lahkumise ja RMK etteotsa asumise põhjust.

Alati võib olla, et luurevaldkonnas on midagi, mida ei saa üldsusega jagada. Seda julgeolekukaalutlustel, ja peamegi meeles pidama, et meie idanaaber peab agressiivset sõda Ukraina vastu, missugune asjaolu muudab ka siinset julgeolekuolukorda kardinaalselt. Marrani-sugust inimest, kes valdab tundlikku informatsiooni, ei saa lasta lihtsalt nelja tuule poole lahti. Konfidentsiaalsuse eest tuleb maksta.

Kui aga oli midagi, mis tingis Marrani lahkumise välisluureameti eesotsast, siis oleks saanud selle vangerduse teha ka avalikkust vähem õrritamata.

Ent ikkagi jäävad vastamata küsimused. Miks just RMK – on ju Marran ise tunnistanud, et tal pole metsanduses mingit pädevust. Ometi näeme, et avalikkuse tähelepanu on RMK tegevuse vastu olnud väga kõrge, järelikult peab uus juht suutma RMK kuvandit avalikkuse silmis paremaks muuta. Kuidas saab sellega hakkama juht, kel pole metsanduses mingitki kvalifikatsiooni, on miljoni dollari küsimus. Mida peavad tundma need teised inimesed, kes metsanduses pädevatena konkureerisid Marraniga RMK juhi kohale? Võib esitada ka lisaküsimuse, kas välisluureameti etteotsa võiks saada inimene, kel puudub igasugune kogemus kaitse- ja julgeolekuvaldkonnast.

Kui aga oli midagi, mis tingis Marrani lahkumise välisluureameti eesotsast, siis oleks saanud selle vangerduse teha ka avalikkust vähem õrritades. Kes iganes mõtles välja skeemi «​välisluureametist RMK juhiks», ei arvestanud ilmselt asjaoluga, et Eesti avalikkus hakkab esitama küsimusi. Ei saa mööda ka mõttest, et Marranist tahetigi teha patuoinast. Aga mille eest ja miks, see jääb saladuseks.

Ajakirjandus peab vastu seisma nõiajahi tekkele ühiskonnas ja nii jääb lahti ka võimalus, et Marran saab oma uues töökohas hakkama ja muudab RMK paremaks. Seda võimalust ei saa meie talle keelata. Praegune pilt pole aga ülearu paljulubav.

Ent igal juhul on saanud mainekahju välisluureamet ja sellega koos ka Eesti riik. Liiatigi on andnud Marrani juhtum laskemoona neile poliitikutele, kes on aastaid rääkinud süvariigist ja nõudnud peade veeremist. Kui RMK etteotsa satub inimene, kel pole vastavat pädevust, siis pole imestada, et vägagi tõepõhi võib olla Meelis Oidsalu väitel, mille järgi on avalikud konkursid üksnes farss.

Tagasi üles