/nginx/o/2022/09/02/14806795t1h6567.jpg)
AK kirjanduskoolis tutvustavad eksperdid aja hõlma vajuvaid tähelepanuväärseid kirjandusteoseid, autoreid ja sündmusi (valdavalt juubelihõngulise tähtpäeva puhul). Sel korral kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino A. H. Tammsaare romaanist «Kõrboja peremees».
1922. aasta sügisel ilmunud «Kõrboja peremees» oli A. H. Tammsaare kõige esimene romaan, mille kirjutamise idee tuli Koitjärvel, kus ta taastus venna Jüri juures raskest tuberkuloosist ja maooperatsioonist. Tervise kõrval vaevas Tammsaaret ka tulevikuta armastuslugu Laane talu peretütre Leeni Ploompuuga. Oma tervise tõttu ei julgenud ta Leenit naiseks paluda ning neiust sai Soome metsateadlase Emil Vesterineni abikaasa.
Esialgne mõte kirjutada lihtne armastuslugu «Mets-Jeesuke» muutus läbipõimitud motiividega mitmekihiliseks romaaniks. Kandev teema on ikka armastus, ning Kõrboja Anna ja Katku Villu armuloos võib tajuda Tammsaare isikliku elu tausta, kuid armastus on saanud juurde uusi mõõtmeid. Mehe ja naise armastusele ning armukolmnurgale lisandub armastus maa vastu – nii ühe paiga kui ka talu (Katku ja Kõrboja) ja laiemalt kodumaa vastu. Seda sümboliseerib ka laps, väike Villu, tulevane Kõrboja peremees.
Kõrboja talu ja selle maid võrdles Tammsaare ise ühes intervjuus äsja iseseisvuse saavutanud Eesti riigiga: «Meil Eestis ei ole praegu peremeest, meie peame selle ise kasvatama ja laps istub juba rõõmu- ja lootusrohkete punamarjade keskel.» Kõrboja on sellest vaatevinklist terve Eesti metafoor. See on talu, mis on olnud pikka aega õige peremeheta ning tuleb nüüd armastava pilguga üle vaadata ja korda teha.
Tammsaare paigutas romaani sündmustiku teadlikult aastasse 1918. Ta viitab sellele romaani alguses – episoodis, kus Kõrboja Anna sammub kodutalu poole ning mõistab, et on küla ainus inimene, kes teab uue kalendri kehtima hakkamisest. Eesti üleminek vanalt kalendrilt uuele toimus vahetult enne iseseisvuse väljakuulutamist. Romaanis sümboliseerib see uue ajastu algust. Seetõttu on nii Kõrboja Reinul kui ka Katku Villul silme ees kujutluslik maastik, mis alles tuleb ellu äratada.
Kuigi lugejale läheb hinge Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi armukolmnurk, oli Tammsaarel «Kõrboja peremeest» kirjutades mõttes ühiskondliku sõnumiga romaan.
/nginx/o/2022/09/03/14808092t1h835c.jpg)
Seda kibedam oli talle Albert Kivika süüdistus, et «Kõrboja peremees» on Knut Hamsuni loomingu plagiaat. Kivikas leidis, et Tammsaare romaan jäljendab Hamsuni teost «Paan» ning loetles kokkulangevusi Katku Villu ja Thomas Glahni tegelaskujude vahel: trotslik meel, kaks naissuhet, jahikirg, enesetulistamine, saatuslik pauk kivimäel.
Tammsaare ise jäi etteheidet kommenteerides napisõnaliseks, märkides vaid ühes hilisemas intervjuus, et oli nooruses suur Knut Hamsuni austaja, hiljem aga kasvas temast välja. Viited Hamsuni teostele on Tammsaare loomingus olemas, kuid mitte plagiaadi, vaid teadliku intertekstuaalsusena. Tammsaare looming on tulvil dialooge ka teiste talle oluliste autoritega – motiivide, probleemiasetuste või mõne konkreetse osutuse kaudu. Arvustus ei kippunud aga otsima Tammsaare romaanist kirjanduslikku mängu, vaid skandaali.
Kirjandusteadlane Endel Nirk on eesti romaani ajalugu käsitlevas teoses «Avardumine» (1985) nimetanud «Kõrboja peremeest» esimeseks tõeliseks eesti romaaniks ja Katku Villut, keda iseloomustab ületamatu lõhe soovide ja kujutluste ning tegeliku elureaalsuse vahel, esimeseks tõeliseks romaanikangelaseks.
«Kõrboja peremees» tähistab murdepunkti eesti kirjanduse ajaloos, aga tema ühiskondlik sõnum on täiesti tänapäevane.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/21/5867217t1h7774.jpg)