Kõrvalt vaadates on Eesti viimase 30 aasta edulugu hariduses olnud silmapaistev, kuid selle kõige säilitamiseks on vaja lisaraha nüüd ja kohe, rääkis möödunud nädalal Eestit külastanud Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni iirlasest president Michael Murphy.

Kuidas sõnastaksite teie ülikoolide missiooni kõige üldisemalt?

Minu nägemuses on neid ülesandeid peaasjalikult kolm: uurimistöö ja innovatsioon, tudengite õpetamine ning laiemalt kodanikuühiskonna arendamine ja toetamine ülikoolis toodetud teadmuse jagamise kaudu. Mõistagi peab iga ülikool sõnastama omaenda rolli natuke kitsamalt ja neil ülesannetel on iga õppeasutuse jaoks erinev rõhuasetus. Kuid ühiskonna jaoks tervikuna on kõige kasulikum, kui kõigil kõrgkoolidel on täpselt sõnastatud, kuid teistest pisut erinev missioon, nõnda, et ülikoolide erinevad kompetentsid kataksid üheskoos ära kõik elualad.

Eesti paistab silma sellega, et oleme üks vähestest riikidest, kes annab enamikule tudengitest võimaluse tasuta kõrghariduseks. Kui jätkusuutlik on see praktika teie meelest?

Minu silmis pole selles mingit probleemi, kui riik maksab kinni tudengite ülikooliõpingud – eriti siis, kui riik ise on rikas. Näiteks kui süsteemi rahastamine on tagatud rohkete maavarade olemasoluga. Samas, kui sellist luksust käepärast võtta ei ole ja riik on äärmiselt sõltuv inimeste intellektuaalsetest võimetest, siis on minu arvates paratamatu, et tugeva kõrgharidussüsteemi alalhoidmiseks tuleb leida erinevaid allikaid, kust võtta raha. See on iseäranis oluline jätkusuutlikkuse hoidmiseks. Isegi kui üks rahastusviis peaks kiduma või langeb ära, on teised endiselt olemas.

Kommentaarid (6)
Copy