Maarja Krais-Leosk ⟩ Tere, kool! Tere, hooldusõppe klass!

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk. Foto: Joanna Jõhvikas

Kõik lapsevanemad, kes te täna oma lapsega hooldusklassi ukse avate – me saame hakkama, kirjutab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

Astrikimp ja kooli mineja pikkused gladioolid, punutud patsid ja põksuvad südamed, kodune tordisöömine ja äratuskellade seadistamine. Käes on 1. september!

Usun, et pole vanemat, kes poleks juba lapseootuse ajal kogu lapse ilusat tulevast elulugu silme eest läbi lasknud. Üks pilt selles jadas on esimene koolipäev. Selle päeva kaudu määratleme lapse iseseisvamaks saamist, natukene lahtilaskmist, lause «sina oled nüüd suur» läheb varasemast sagedamini lendu, ka nõudmised, ootused ja vastutus on teised.

Kui meie poeg kaks aastat tagasi esimesse klassi läks, olin põnevil ja pabinas, pühkisin juba enne aktust liigutuspisaraid ning loomulikult kuulus päeva juurde ka väike pidu. Poja tee 1. klassis jäi lühikeseks, teist trimestrit alustas ta juba 2. klassis. Kuigi edasitõstmisega kaasnes omajagu hirme, oli kool toetav ja tehtud otsus tõestas end esimesest päevast alates – lapsel nutti jagus ning koolitükid on ka järgmistel aastatel mängeldes lahenduse leidnud. Nüüd juba 4. klassi minek!

Sel sügisel saadame kooli tütre. Põnevus on veidi teistsugune, ka pabin pole päris sama, aga see ei muuda algust vähem eriliseks ja uhkeks. Juba praeguseks on hulganisti õnnepisaraid valatud, nende hulk on koolialgusega seotud teadmatusest tingitud murepisarate hulga juba ületanud. Meie tütar seab koos kahe kaaslasega sammud Jüri gümnaasiumi lihtsustatud õppe hooldusklassi. Klassi, mida pole Rae vallas kunagi varem olnud.