Ants Frosch ⟩ Parditest Eesti süvariigile jõuameti juhtide näitel

Ants Frosch on diplomaat ja Eesti välisluure rajaja. Foto: Arvo Meeks

Süvariigi mõju lakmuspaberiks on kõrgemate riigiametnike määramine, millega omade ringi hoitakse ja kasvatatakse. Nüüd plaanitakse jõuametite juhtidele mantlipärijad määrata juba pool aastat ette, et see ei jääks järgmise valitsuse otsustada. Kas süvariik hakkas kartma demokraatlikke valimisi, küsib endine diplomaat Ants Frosch (EKRE).

Seletav sõnaraamat Merriam-Webster annab järgmise «süvariigi» (deep state) definitsiooni: väidetav salajane võrgustik, mis seaduseväliselt tegutsedes mõjutab ja viib ellu valitsevat poliitikat. Süvariik koosneb valitsusametnikest, keda pole valitud, mõnikord lisanduvad finantssfääri ja kaitsetööstuse valdkonna ettevõtjad. Kogemused, teadmised, suhted, arusaamine, kuidas asjad käivad, erilised oskused, traditsioonid ja jagatud väärtused on süvariigi võimu vundament. Nende atribuutide läbi muutuvad nimetud bürokraadid supervalitsuseks, mis pole kellegi ees aruandekohustuslik.

Kunagine Briti peaminister Tony Blair on valitsusametnike kohta öelnud, et ei saa alahinnata seda, kui palju nood usuvad, et nende töö ongi riiki juhtida, seistes sellega vastu poliitikuile. Ametnikud näevad end seejuures rahvuslike huvide tõeliste valvuritena ja peavad oma rolliks vastutöötamist kuni poliitiku kulumispunktini. Valitsusametnike ja poliitikute vägikaikavedu on suurepäraselt edasi andnud 1980ndate BBC satiiriline telesari «Jah, härra minister». Meenub, kuidas mitmeski Eesti valitsusasutuses levitati 1990ndatel selle sarja aluseks olnud raamatu tõlke lühiversiooni. Huumorit ja äratundmist oli küllaga. Varjatud eesmärk oli siiski jesuiitlik: teha ametnikele selgeks, et mitte minister ei juhi haldusala, vaid kantsler. Et riigi sees on veel teine, sellest esimesest suuremgi riik. Täna öeldakse süvariik.