Juhtkiri ⟩ Ukraina läbimurre?

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Eile tuli teade, et et Ukraina üksused on murdnud läbi venelaste esimese kaitseliini
• Eduka vastupealetungiga on Ukraina lääneliitlaste usaldust õigustanud
• Ukraina vastupealetungil Hersonis pole üksnes sõjaline, vaid ka kaugem, poliitiline tähendus

Ukraina alustatud vastupealetung lõunas võib tähendada sõjas uut etappi ja oodatud läbimurret Ukraina kasuks. Vastupealetungi õnnestumine võib tekitada doominoefekti, millega vabaneb terve Ukraina territoorium. Võib ka juhtuda, et vastupealetungil on mõju sellele, kes jääb võimule Kremlis.

Eile teatas Ukraina, et on alustanud Hersoni piirkonnas vastupealetungi ja et Ukraina üksused on murdnud läbi venelaste esimese kaitseliini. Jääb näha, kas tegemist on taktikalise võiduga ehk läbimurdega vaid ühes kohas või suudab Ukraina armee rookida okupandid välja kõikidelt Vene armee okupeeritud aladelt.

Mõistagi peab olema vastupealetungiteadete suhtes skeptiline ja tuleb arvestada, et igasugune informatsioon Ukraina kohta on mähkunud sõjaudusse. Ajalooliseltki on kõiksuguseid (vastu)pealetunge, dessante ja muid läbimurdelisi sündmusi sõjas viimase hetkeni varjatud või näidatud nende peitmiseks hoopis midagi muud. Nii nägid lääneliitlased enne Normandia dessanti 1944. aastal kurja vaeva sellega, et veenda sakslasi, nagu toimuks dessant Calais’ kandis.

Vastupealetungid võivad ka ebaõnnestuda. 1944. aasta lõpul nurjus Saksamaa vastupealetung Ardennides, sillutades teed natsiriigi kokkukukkumisele. Suure tõenäosusega võime mõne päeva pärast olla kindlamad, mida Ukraina sõjaline tegevus lõunas tähendab. Terve Esimese maailmasõja läänerinde ajalugu on täis ebaõnnestunud pealetunge.

Samas on sõja üldine kontekst olnud viimastel aegadel Ukrainale soodne, mis lubab vastupealetungi vaadelda ka positiivsemast küljest. Ukraina armeel on õnnestunud anda lööke sügavale Venemaa tagalasse, eeskätt Krimmis. See on külvanud paanikat Vene armees ning sundinud Vene turiste poolsaarelt lahkuma.

Eduka vastupealetungiga on Ukraina lääneliitlaste usaldust õigustanud ja näidanud, et relvastuse andmise poliitika on osutunud õigeks.

Peale selle tulevad teated segadusest Vene juhtkonnas. Vene president Vladimir Putin allkirjastas eelmisel

nädalal seadluse Vene vägede suurendamise kohta. Eile tuli uudis, et Vene kaitseminister Sergei Šoigu on sõjalisest juhtimisest kõrvaldatud. Need kaks infokildu lubavad oletada, et Venemaa ladvikus valitseb mõningane kaos. Kui Ukraina vastupealetung peaks õnnestuma, näeme ülima tõenäosusega, et kaardid Kremlis mängitakse veelgi rohkem ümber.

Ukraina kasuks räägib ka rahvusvaheline kontekst. Ehkki aeglaselt, üritavad Euroopa riigid vabaneda Venemaa energiasõltuvusest. Euroopa Liit on lähedal ka Vene turistidele viisakeelu kehtestamisele, kusjuures mõni liikmesriik, sealhulgas Eesti, on seda juba teinud. Kui Ukraina võidaks, võib nii mõnigi Venemaa liitlane Kremlile tagatulesid näidata, sest kes ikka sooviks jääda kaotaja poolele.

Ukraina vastupealetungi edukus on ka peaargument selle kasuks, et Ukrainale tuleb saata järjest enam tänapäevast relvastust. Eduka vastupealetungiga on Ukraina lääneliitlaste usaldust õigustanud ja näidanud, et relvastuse andmise poliitika on osutunud õigeks.

Ukraina võitudega muutuksid ähmasemaks ka jutud vaherahust, kus Ukraina peaks jätma Venemaale mingi osa oma territooriumist. Sestap on Ukraina vastupealetungil Hersoni piirkonnas mitte üksnes sõjaline, vaid ka kaugem, poliitiline tähendus.