Narva sattumine meedia tähelepanu keskmesse tõstatas ühiskonnas küsimuse eesti keele mittekasutamisest kohalike volikogude istungeil. Tekkinud on küsimus, kas ja kuidas peaks seadust muutma, et eesti keele kasutamine volikogudes korda saada. Justiitsministrina olen seisukohal, et seaduste muutmise küsimusest esmatähtsam on olemasolevate seaduste täitmise tagamine. Keeleametile tuleb anda vajadusel jõudu juurde, et lõpetada keeleseadusele vilistamine mitte üksnes volikogudes, vaid ka teenindussektoris, kirjutab justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa).
Lea Danilson-Järg ⟩ Keeleseadust tuleb täita täies mahus ja saksa täpsusega (24)
Keeleseaduse eesmärk on tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Narva näitel on näha, et seda eesmärki pole suudetud täiel määral täita. Vene keele kasutamine või potjomkinlus eesti keele kasutamisel mõningates volikogudes on aga vaid jäämäe veepealne osa. Seadusetus keelekasutuses on tunnetuslikult palju laiem. Näiteks inimesed, kes puutuvad kokku Wolti ja Bolti toidukullerite või taksojuhtidega, saavad tõenäoliselt ka iga päev kogeda keeleseaduse eiramist. Küsimus on selles, kui sageli ja kui olulises asjas keeleseadust eiratakse ning kui palju on Eesti riigil jõudu, et keeleseadust avalikus ruumis kehtestada. Kui keeleametil jääb jõudu ja ressurssi väheks, tuleb neile seda juurde anda.
Suvel ametisse asunud valitsuse üks suuri eesmärke on üleminek eestikeelsele haridusele. Kui meil keeleseadus de facto ei kehti ja seda tajuvad ka muukeelsed õpilased, siis millise signaali või motivatsiooni keeleõppeks me neile tegelikult anname? Ühelt poolt nõuame keele õppimist, kuid teisalt pole seda ühiskonnas vaja, et toime tulla.