N, 29.09.2022

JUHTKIRI ⟩ Euroopa läheb säästurežiimile, Eestil jaanalinnustrateegia

Postimees
Euroopa läheb säästurežiimile, Eestil jaanalinnustrateegia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 17
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Paljud Euroopa riigid on rakendanud energia säästuprogramme
  • Eesti loodab gaasi varustuskindluse lahendada LNG-laevaga
  • Tõsisemaid energia säästumeetmeid pole Eestis algatatud

Euroopa riigid valmistuvad tõsiselt võimalike gaasi ja elektri varustuskindluse probleemide vastu eelseisval talvel. Mitmel pool on algatatud säästukampaaniaid. Eestit iseloomustab seni veel jaanalinnustrateegia.

Tänase lehe majanduskülgedel on ülevaade säästumeetmetest, mida Euroopa riikide valitused on kehtestanud. Saksamaa, mis on iseäranis suures sõltuvuses Vene gaasist, on valitsuse otsusega seadnud eesmärgiks vähendada gaasitarbimist 20 protsenti. Itaalia valitsus plaanib säästumeetmete paketi vastu võtta lähiajal. Selles seatakse eesmärgiks piirata küttegaasi kasutust eeloleval talvel rohkem kui kümme protsenti. Kreeka on teatanud kavast piirata avaliku sektori energiatarbimist lähitulevikus samuti kümme protsenti.

Hulk riike on alustanud energiasäästu kampaaniaid, lootes esialgu elanikkonna kohusetundlikkusele initsiatiiviga kaasa tulla. Soome on seadnud sihiks, et riikliku energiasäästu kampaaniaga tuleks kaasa kuni 75 protsenti elanikkonnast. Arvestades Soome ühiskonna kõrget sotsiaalset kapitali, võib uskuda, et algatus kannab vilja.

Mõnel pool on hakatud säästlikkuse poole nügima ka trahvidega: Hispaanias tuleb kaupluse uksed sulgeda, kui kütte- või jahutussüsteem on sisse lülitatud. Restoranide komme kütta terrasse gaasipõletitega tundub praeguses olukorras otse priiskamisega. Aga küllap kõrge hind paneb siin varsti aru pähe.

Euroopa on alustanud üleminekut energia säästurežiimile, et olla valmis varustuskindluse tõrgeteks. Ka Eestil on viimane aeg rakendada säästumeetmeid, et varustuskindlust toetada.

Eesti ei ole gaasist sedavõrd sõltuvuses kui mõni teine Euroopa riik ja seni on end lohutatud gaasilaeva saabumisega, mille tõenäosus on tõesti suurem kui omal ajal prohvet Maltsveti ennustatud valgel laeval. On vähemalt teada, et LNG-laev on Argentinast meie poole teele asunud, kuigi Atlandi ületamine on talle esmakordne ettevõtmine.

Samas on kergemeelne jääda lootma, et Exemplar, nagu laeva kutsutakse, kõik me gaasiprobleemid lahendaks. Juulis saatis Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, milles juhtis tähelepanu tõsistele ohtudele gaasivarustuses, mis võib kaugkütte toimimise küsimärgi alla seada. Probleemi ei saavat lahendada kohaliku omavalitsuse tasandil, vaja oleks välja kuulutada hädaolukord, mille järel saaks rakendada kaugküttes gaasile alternatiivseid energiakandjaid.

Isegi kui alternatiivsete kütuste kasutamise lubamiseks pole vaja kuulutada välja hädaolukorda, nagu märkis toona keskkonnaamet, on ELVLi häirekella löömine sisuliselt siiski põhjendatud – keegi ei tea täpselt, kui keeruliseks kujuneb olukord gaasi ja elektri varustuskindlusega sügisel ja talvel.

Koroonakriisi algus näitas, et varustuskindluse tõrgete puhul on riikidel küüned väga enda poole, vähemalt esimese ehmatusega. Valmis tuleks olla kõigiks ebameeldivateks ootamatusteks. Ja mitte üksnes nii, et ministeeriumil on kriisi puhuks sahtlist paber tegevuskavaga võtta (mis on loomulikult vajalik), vaid ka ühiskond peaks toimima säästvalt, et vähendada defitsiidi tekkimise tõenäosust. Sügis tuleb, viimane aeg on üle minna säästurežiimile.

Märksõnad
Tagasi üles