JUHTKIRI ⟩ Valimistel kandideerija peab oskama eesti keelt

Volikogu esimehe sõnul on valdavalt nüüd istungid eestikeelsed, kuigi paar volikogu liiget ei ole õiguskantsleri hinnanguga nõus. Foto: Eero Vabamägi

• Leidub volikogusid, kus ollakse kimpus eesti keele oskusega
• Valimistel kandideerija peab kindlasti oskama eesti keelt
• Kui ta ei mõista riigikeelt, pole ta võimeline oma valijaid esindama

Tänane Postimees kirjutab, kuidas hoolimata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõudest, et volikogud peavad töötama eesti keeles, kõlab Narva volikogu istungil suuresti siiski vene keel. Narva pole ainuke, probleeme keeleoskusega tunnistavad veel paar Ida-Viru omavalitsust, teiste puhul usume nende sõna, et see mure on jäänud minevikku.

Eesti keele oskusega on vähemalt minevikus kimpus olnud ka Maardu volikogu. Ja eks Tallinna linnavolikoguski oli vahepeal terve hulk inimesi, kelle eesti keele oskus oli nii kehv, et neile tuli värvilise pliiatsiga märku anda, kas peab hääletama mõne eelnõu poolt või vastu.

Probleemi lahendada – või õigemini sellest mööda hiilida – on püütud mitut moodi, nii venekeelseid sõnavõtte eesti keelde tõlkides kui ka enne volikogu ametlikku koosolekut vene keeles kokku leppides, mis sellel toimuma hakkab.

Põhimõtteliselt võibki volikogusse pääseda täiesti umbkeelne inimene, sest kohaliku omavalitsuse valimise seadus kandidaatidelt eesti keele oskust ei nõua. Riigikeele oskuse nõue oli seaduses omal ajal olemas, aga riigikogu tühistas selle kui tarbetu 2001. aastal, kui hakkas kehtima nõue, et istungid peavad toimuma eesti keeles.

Volikogu liikmed peavad olema Eesti kodanikud, seega võiks eeldada, et nad oskavad ka eesti keelt. Tõepoolest, õigusjärgse kodaniku puhul võib juhtuda, et ta tegelikult eesti keelt ei oska – tema keeleoskust ju keegi ei kontrolli. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud peavad läbima keeleeksami. Nagu näha, sellest kahjuks siiski ei piisa volikogu töös eesti keeles osalemiseks. Venekeelses keskkonnas nagu Narva ilmselt võibki õpitud eesti keel päris kiiresti rooste minna, kui praktikat napib.

Kui volikogu liige ei oska piisaval määral eesti keelt, pole ta tegelikult võimeline oma valijaid esindama, sest tal pole võimalik iseseisvalt aru saada, mida ta teeb.

Seaduse järgi võib valitsus omavalitsuse palvel teha töökeele nõudes erandi. Aga see muidugi ei saa olla lahendus. Siin elavatel inimestel on 30 aastat olnud aega riigikeele omandamiseks ja selle aina edasilükkamisel pole enam ammu mingit õigustust.

Postimehe hinnangul tuleb seadustest vastuolu kaotada ja taastada nõue, et valimistel kandideerija peab oskama eesti keelt. Ühelt poolt on küsimus Eesti riigi enesekehtestamises. Teiselt poolt on sellel ka puhtalt funktsionaalne põhjus.

Volikogude õigusaktid ja muud dokumendid on ju kõik eesti keeles. Vast mõni vene keeles kõnet pidav kohalik poliitik siiski niipalju eesti keelt valdab, et oskab dokumente lugeda. Ilmselt aga ei maksa hellitada lootusi, nagu nad kõik seda suudaks. Seda näitab juba kõnekas fakt, et kui peaminister Kaja Kallas Narva volikogus esines, siis oli tema jutu vene keelde ümberpanemiseks kohal tõlk. Vaevalt et eestikeelset kõnet mitte mõistev inimene suudab selles keeles juriidilistes nüanssides orienteeruda.

Kui aga volikogu liige ei oska dokumentidega töötamiseks piisaval määral eesti keelt, pole ta tegelikult ka võimeline oma valijaid esindama, sest tal lihtsalt pole võimalik iseseisvalt aru saada, mida ta teeb, mille poolt või vastu hääletab. On ju selge, et selliseid rahva­esindajaid ei vaja keegi.