Kuigi ta pole kunagi ametlikult Kremlis töötanud, on teda peetud Kremli ajuks ja tänapäeva eurasianismi peamiseks ideoloogiks. Duginit on nimetatud Putini Rasputiniks ja ka rašismi (vene fašism) peaideoloogiks. Dugin on avalikkusele tuntud oma äärmuslike (marurahvuslike ja fašistlike ning juudivaenulike) ideede ja vaadete poolest, mida ta on propageerinud oma n-ö poliitfilosoofilistest teostes, esinemistes ja loengutes.
Kui nõukogude ajal oli Dugin üpris kriitiline NSV Liidu suhtes ja näitas välja kommunismivastast meelsust, siis perestroika ja Nõukogude Liidu lõpp muutsid Dugini suhtumist nõukogude süsteemi ja kommunismi. Augustis 1991, kui leidis aset putš Moskvas, vaatas Dugin aknast välja ja nägi putšivastaseid, kes tormasid mööda Arbati tänavat. Ta kirjeldas seda järgmiselt: «Kui ma seda rahvahulka nägin, mõistsin, et nad hüppavad kaljult alla nagu sead evangeeliumis. Sain aru, et olin esimest korda Nõukogude Liidu poolt ning just sel ajal, kui NSV Liit suri, hakkasin ma teda armastama.»