Eero Medijainen ⟩ USA presidendid ja Eesti diplomaatia algus

Ameerika Ühendriikide endine president Herbert Hoover kirjutab nime Tallinna Raekoja külalisraamatusse. Vasakult 3. Tallinna linnapea kindralmajor J. Soots. Foto: Artur Kalm

USA ei leppinud alul Eesti eraldumisega Venemaast ja tunnustuse saamine nõudis üsna palju nii ametliku kui ka avaliku diplomaatia kasutamist USA presidentide suunal, kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen.

Enne 1940. aastat puutus Eesti kokku üldse viie USA presidendiga. Arvukatest püüetest hoolimata ei õnnestunudki eestlastel kohtuda Woodrow Wilsoniga, kuigi Pariisis 1919 maailmasõja lõpetamise ajal seda aktiivselt üritati. Esimene välisminister Jaan Poska pakkus Ameerika senaatorile Walter Chandlerile koguni altkäemaksu, et too organiseeriks kohtumise presidendiga. Paraku Wilson ei nõustunud. Ta ei leppinud oma elu lõpuni Eesti eraldumisega Venemaast.

President Warren Hardingu ajal tunnustati Eestit de jure, aga tema ei hoolinud kuigi palju välispoliitikast. Pealegi jäi Hardingu ametiaeg liiga lühikeseks, et eestlastega kohtuda, ja Eesti ei kiirustanud pärast USA de jure tunnustuse saamist oma ametliku esindaja saatmisega Washingtoni. Seepärast sai alles Calvin Coolidgest USA president, kes 1923. aasta viimasel päeval esimesele ja tollal ühtlasi viimasele Eesti ametlikule esindajale Ants Piibule kätt andis.