Juhtkiri ⟩ Riskid nõuavad plaani

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Eleringi retoorika pole uues olukorras kuigipalju muutunud ja usaldusväärsust see ei tekita
• Võrreldes põhjanaabritega on infojagamine kõike muud kui avatud
• Vaja on konkreetset kava, mis teeks selgeks millised on riskid ja võimalused

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutas 2019. aastal Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandes: «Eesti tarbija elektrivarustuskindluse analüüsimisel tuleb vaadata laiemat elektritootmise-ülekandeliinide pilti kui ainult Eesti Energia elektrijaamad või Eesti. Teeme seda tihedas ja igapäevases koostöös teiste Euroopa eleringidega. … Kuskil Euroopas on elektrijaam ja traadid piisavalt jämedad, et see elekter jõuaks Eesti tarbijani.»

Eks asjatundjatele tundunud see jutt tollalgi sinisilmne, nüüd on seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale puhkenud Euroopas korralik energiakriis. Soome Fingrid hoiatab ausalt tarbijaid, et halbade asjaolude kokkulangemisel võivad riiki tabada ulatuslikud elektrikatkestused. Halbade asjaolude loetelus on näiteks maagaasi tarne probleemid Baltimaades ja oluliste elektritootmisüksuste või ülekandeliinide rikked. Erinevalt Eleringist on Fingridi kodulehel avaldatud teate all elektrisüsteemi eest vastutava juhatuse liikme Tuomas Rauhala nimi ja mobiilinumber.

Maagaasi tarne häired ähvardavad külmema talve puhul eeskätt meie lõunanaabreid, kelle elektritoodangust suure osa annavad just gaasijaamad. Teine ähvardav risk on see, et meie elektrivõrk on endiselt sünkroniseeritud Venemaa süsteemiga, kes võib aga halvemal juhul meid sellest lahti ühendada. See tähendaks maagaasivajaduse hüppelist kasvu. Oma kodus võime pelglikult piielda alatasa riketest vaevatud Auvere elektrijaama poole.

Vaja on konkreetset kava, mis teeks kõigile selgeks, millised on riskid ja tegevuskava nende realiseerudes, kes tarbijaist elektrita jäävad, kas ja kuidas neile seda kompenseeritakse.

Eleringi retoorika pole aga uues olukorras ülearu muutunud: riskid on suurenenud, aga meie parima teadmise järgi on kõik korras ja koostöös naabritega on varustuskindlus tagatud. Selline jutt ei mõju usaldusväärselt.

Eesti Teaduste Akadeemia mai lõpus toimunud energeetikakonverents andis muu hulgas soovituse, et energia varustuskindluse tagamine on esmalt riigisisene ülesanne, solidaarsus Euroopa Liidu liikmesmaade vahel ei pruugi kriisiolukorras toimida.

Norra nafta- ja energiaminister Terje Aasland on juba öelnud, et tõenäoliselt hakkab riik elektrienergia eksporti piirama, sest suuresti hüdrojaamadele lootval maal on tänavuse kuumalaine tagajärjel reservuaaride veetase ajaloo madalaim. Rootsi, Soome ja Taani süsteemihaldurid kutsusid Norra valitsust üles plaanist taganema ja hoiatasid, et see võib kaasa tuua doominoefekti.

Ilmselt ei tule seepeale Norrast teadet, et ministri öeldu oli siiski keelevääratus. Pigem ütlesid norrakad välja selle, mis teistel mõttes mõlgub. Ja kui talvel peaks olukord päris hulluks osutuma, siis suure tõenäosusega see doominoefekt tulebki. See ei pruugi juhtuda, aga selleks tuleb olla valmis.

Ka meie peame olema valmis. Võib-olla olemegi, aga lihtsalt avalikult ei taha keegi ära sõnuda. Või äkki lihtsalt loodame parimat, et kõik läheb hästi?

Postimehe hinnangul ei tohi selline ebamäärasus jätkuda. Vaja on konkreetset kava, mis teeks kõigile selgeks, millised on riskid ja milline on tegevuskava nende realiseerudes, kes tarbijaist hädaolukorras elektrita jäävad, kas ja kuidas neile seda kompenseeritakse. Veskimägi võib pealegi oma mobiilinumbri enda teada jätta.