Mart Kuldkepp ⟩ Kollektiivne vastutus ja kollektiivne vastupanu

Mart Kuldkepp Foto: Eero Vabamägi

Molotovi-Ribbentropi pakti ja Balti keti aastapäev langes seekord aega, kui Venemaa peab Ukraina vastu aktiivset sõda. See võiks olla meeldetuletus, kuivõrd Balti riikidel on vedanud, et nende taasiseseisvumisprotsess kulges pigem vähese verevalamisega ning nad pole ka hiljem sattunud otseste sõjaliste rünnakute sihtmärgiks. On väga tõenäoline, et teistsuguse ajaloo käigu ja mõnevõrra teistsuguste otsuste tulemusena poleks oma Butšad ja Mariupolid jäänud olemata ka Baltikumis, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.

Eriti teravalt torkab Baltimaade ja Ukraina ühisosa silma võrdluses tänapäevase Venemaaga, mille jaoks Nõukogude Liidu lagunemine polnud mitte vene rahva vabanemine, vaid imperiaalne tagasilöök; Putini sõnul lausa geopoliitiline katastroof, mille üle ei tuleks mitte rõõmustada, vaid milles tuleks kedagi süüdistada – seejuures muidugi kedagi teist, mitte venelasi ennast. Nõnda määravad venelased ennast lähiajaloo ohvrite, mitte aga selle aktiivsete osaliste sekka, ning näiteks mälestused 1991. aasta augusti meeleavaldustest saavad seeläbi ilma pikemata tühistatud ja maha maetud.