Kristjan Zobel ⟩ Loodusturism oleks tulusam kui metsaraie

Tartu Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia professor Kristjan Zobel Foto: Erakogu

Ilma igasuguse bioloogilise harituseta teadmameestel (ja neid on palju, ehkki bioloogiat peaks isegi geeniused koolis seaduse järgi õppima) võib metsateema lootusetult arusaamatuks teha metsamure ja rohepöördega kaasnev terminoloogiline ja sisuline ebaselgus, kirjutab Tartu Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia professor Kristjan Zobel. Järgnevalt mõned tähelepanekud, mis aitaks edasi.

Ma olen ökoloogina aastaid pidanud kurbuse ja arusaamatusega avalikus meedias jälgima populaarset litaaniat, et looduslikus või siis poollooduslikus keskkonnas majandavate firmade unistus peaks olema võimalikult suures koguses süsiniku salvestamine taimkattesse, mulda ja muudesse elussüsteemidesse. Võitlemaks asjaoluga, et süsinikku on süsihapu gaasi, metaani jms näol atmosfääris liiga palju ja seda oleks vaja sealt ära korjata.

Esimene veider ning vastuoluline tõik on sealjuures see, et ülesande lahendamist võiks arukas inimene alustada püüdest süsinikku õhku mitte paisata. See tähendaks põlismetsade kaitsmist, kus meie kliimavöötmele iseloomulik kogus süsinikku on kogu aeg salvestatud metsadesse – puutüvedesse ja enamgi veel juurtesse. Praegu viskame süsiniku raie käigus lahkesti taevasse ja siis teeme kangelastegusid, et see jälle kinni püüda.