Teele Üprus ⟩ Maale elama küll, aga katsu endale sinna ka elukoht leida!

Teele Üprus. FOTO: Eero Vabamaegi/postimees Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Kuigi maaelu ja maal elamist on läbi aastate püütud mitmesuguste kampaaniate ja üritustega propageerida, tegi koroonapandeemia maaelule meeletu suure turunduskampaania ja seda sisuliselt tasuta, kirjutab Maa Elu peatoimetaja Teele Üprus.

Kellel töö võimaldas ja oli koht, tulid maale. Õppe- ja palgatöö sai interneti olemasolul kasvõi köögilaua taga tehtud, lapsed said igal ajal õues olla, olemist ümbritses rahu ja vaikus, enamikku piirkondadesse sai toidukauba kulleriga ukse taha tellida – mida veel elult tahta. Kuna varem ei olnud see töö ja kooli tõttu paljudele võimalik, avanes justkui uus maailm. Saab maal elada, aga ei pea pealinna heast töökohast loobuma. Ja koole on maal ka. Isegi gümnaasiume leidub veel.

Ehk siis kõik on justnagu olemas, aga siin on üks väike konks. Mis võib päris suureks osutuda, kui inimesel ei ole maapiirkonnas kinnisvara. Jah, koroonaajal oli võimalik (ja on siiani) endale mõneks ajaks maal mõni majake rentida, aga pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik. Kui rahakott päris puuga seljas ei ole, on sobivat kinnisvara leida pigem keeruline.