JUHTKIRI ⟩ Ministrite närvid saavad proovile pandud (5)
22. august 2022, 21:58
- Ministrite laual on rohkem ülesandeid, kui lahendada jõuab
- Üritatakse silma paista oma erakonna-kesksete ideedega
- Valitsus peaks peatähelepanu suunama kriitilistele teemadele
Ennevanasti sooviti inimesele needuseks elada huvitaval ajal. Elu «huvitaval» ajal nõuab häid närve, et toime tulla ümbritseva määramatusega. Need, kellel tuleb valitseda «huvitaval» ajal, seatakse aga väga tõsiste valikute ette, mille üle ajalugu hiljem kohut hakkab mõistma.
Tänases lehes on ülevaade kuu aega kestnud Postimehe saatesarja «Ministri närviproov» viimasest saatest, kus katsuti läbi peaminister Kaja Kallase närvid. Juba teemade ring iseenesest annab pildi sellest, kui keerukas olukorras on riik ja ühiskond praegusel ajaloolisel hetkel.
Kuu aega kestnud saatesarjas pidid oma valdkonna sõlmprobleemide kohta lahendusi esitama kõik uue valitsuse ministrid. Nagu saated näitasid, on kabineti laual kaugelt rohkem ülesandeid, kui valitseda jäänud lühikese aja jooksul lahendada jõuab.
Praeguse valitsuse eripära varasematega võrreldes on see, et koalitsiooni kokkupanek võttis tublisti kaks korda rohkem aega, kui tavaolukorras selleks oleks ette nähtud. Kuid harvaesinevas vähemusvalitsuse ja opositsiooni vahelises võimuvaakumis, kus kellelgi ei olnud soovi protsesse kiirustada, vältasid valitsusläbirääkimised üle kuu aja.
Postimees kirjutas pärast koalitsiooniläbirääkimiste edukat lõppu lootusrikkalt, et küllap tähendasid nii olulised kompromissid tugeva valitsusliidu sündi, kellel võiks olla soovi ühiselt valitsemist jätkata ka pärast edukaid valimisi. Paraku näitas «Ministri närviproov», et ministrid püüavad pigem silma paista isikupäraste ja oma erakonna-kesksete ideedega, kui esineda ühtse ja fokusseeritud täidesaatva võimu esindajatena.
Toimetulek energia hinnatõusuga, kaitsehanked ja sisejulgeoleku tagamine on probleemid, mille lahenduste põhjal ajalugu praegusele valitsusele hinnangu annab.
See näitab pigem seda, et aeg ja olud, millesse oleme sattunud, ei tundu valitsusele veel nii piisavalt «huvitavad», et see paneks unustama omavahelist valimiseelset rivaalitsemist ja otsima lahendusi, mis vastavad probleemide erakordsusele.
Samas on elu mänginud eri ministritele ka kätte erinevad võimalused: Narva tank andis jõulise soolovõimaluse siseminister Lauri Läänemetsale, kes selle tuules tõstatas maksude tõstmise teema. Välisminister Urmas Reinsalu sai päevateemaks Vene kodanike viisad, kus võimalusi niihästi Eesti ühepoolseteks sammudeks kui ka selgitustööd EL liikmesriikide seas.
Tervise- ja tööminister näitas saates initsiatiivi ja leidis, et sotsiaalmaksuga tuleks ühtlaselt katta kogu ühiskond. Selleks tuleks tema hinnangul maksubaasi laiendada ja ühtlustada. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase laual on kaks riuklikku probleemi, mida ei ole ei tema ega teised valdkonna ministrid suutnud lahendada kolmekümne aasta jooksul – eestikeelsele haridusele üleminek ja kõrghariduse rahastamine. Hetkeseisuga ei ole ka selle valituse järele jäänud aja jooksul lootust siin läbimurret saavutada.
Peatähelepanu tulebki valitsusel suunata lähemate kuude jooksul kriitilistele teemadele – energia hinnatõusuga toimetulek ja inflatsiooni ohjeldamine, riigi kaitsevõime tugevdamine ja sisejulgeolek. Need on probleemid, mille lahendamise põhjal hakkab ajalugu seda valitsust hindama.