Indrek Sirk ⟩ Kergliikuriga tuleviku asemel hoopis ninali

06.07.2022 Tallinn Bolt elektrilised tõukerattad pikali lauluväljaku juures. Hunnikus. Suvaliselt. Foto: Sander Ilvest

Kergliikurid on tüüpiline näide sellest, kuidas õigusreeglistik ei suuda tehnika arenguga kaasas käia. Kui sellele lisada riigi haldussuutmatus ohjeldada ebaseaduslikku tegevust või rakendada seaduseid ühetaoliselt, siis tulebki tegeleda tagajärgedega. Kergliikuritega toimunud õnnetustes sai 2021. aastal ametlikel andmetel vigastada 222 inimest, 2022. aastal on see arv käesolevaks ajaks ületatud, kirjutab vandeadvokaat Indrek Sirk.

Meenutagem esmalt ajalugu, sest see võimaldab mõista nii olevikku kui ka tulevikku. Elektrilised tõukerattad ei olnud midagi revolutsioonilist ning on juba paarkümmend aastat elektriliste tasakaaluliikurite kõrval olemas. Kuni need olid kallid mänguasjad, ei avaldunud ka probleemid. Kui miski on rahakotile kulukas, siis seda ka hoitakse.

Paralleel autode rendi- ja liisingumaailmaga on ilmne: isikliku rahaga välja ostetud ning eeldatavasti aastaid sama omaniku kasutuses olevat autot hooldatakse ja hoitakse tunduvalt paremini kui lühirendi- või liisinguautot. Elektritõuksid muutusid probleemiks, kui neid hakati esmapilgul odavalt (seejuures majanduslikult mittetasuvalt) ja massiliselt rentima. See tegelikult meie liiklusoludes ebapraktiline liiklemisvahend ei oleks kunagi saavutanud sellist kasutusaktiivsust, kui inimesed oleks ise pidanud neid endale ostma või rentima turutingimustel.