/nginx/o/2021/06/10/13838420t1hb91a.jpg)
/nginx/o/2022/08/18/14768656t1h7e1e.jpg)
- Kütuse- ja energiahinnad pole enam tarbijale taskukohased ega äritegevuse sisendina vastuvõetavad
- Rohepöörde eesmärgist lähtuvalt tuleb tööstuse ökosüsteem uutel alustel üles ehitada
- Seni tööstuse toetamiseks kautatud energiaallikate energiatõhusus oli palju suurem võrreldes uutega
Sõda Euroopas ning boikott Vene naftale ja gaasile suurendavad vajadust loobuda fossiilkütustest, kuid samas sunnib poliitiline olukord maailmas meid hindama rohepöörde elluviimise realistlikkust, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg.
Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakonverentsil osalenud eksperdid märkisid, et senised plaanid fossiilkütuste asendamiseks transpordis, energiatootmises ja tööstuses ei ole teostatavad, sest puuduvad turukõlbulikud asendustehnoloogiad ning ühiskond ei tea kogu protsessi hinda.
Maailmas on ideoloogiate kokkupõrge, majanduslik ja poliitiline konkureerimine, sõjad, absoluutse ja suhtelise vaesuse kasv. Probleemiks on kütuse ja energia kättesaadavus. Energia ja kütuse pikaajalised tarnekanalid Euroopas on muutunud ebastabiilseks, uute avamine on logistiliselt keerukas ja kallis. Eksportijad (Lähis-Ida, USA) võidavad sellest, importiv Euroopa kaotab.
Turul tekkinud defitsiidi, energiatootmise struktuuri ja fossiilkütuste tõrjutuse tõttu pole kütuse- ja energiahinnad enam tarbijale taskukohased ega sisendina majandustegevusele vastuvõetavad, kiirendades inflatsiooni ning elukalliduse tõusu. Lõpptarbijale pakutud toimetulekutoetused ja piirhinna kehtestamine on praegu vajalik, leevendamaks tagajärgede mõju, kuid see ei loo eeldusi probleemse süsteemi muutmiseks.
/nginx/o/2022/08/18/14768658t1h033e.jpg)
Rohepöörde eesmärgist lähtuvalt tuleb globaalne tööstuslik ökosüsteem uutel alustel üles ehitada, mis eeldab niihästi uusi tehnoloogiaid, uusi ärimudeleid kui ka uut väärtussüsteemi. Lahendada tuleb mitu probleemi.
Esiteks, mineraalide piiratud varude tõttu tuleb leida asendusmaterjalid ning lahendada nende geograafilisest paiknemisest tingitud tarne- ja logistikaprobleemid. Teiseks tuleb leida lahendus konkurentsile maa kasutamise pärast, mis tekib toidutootmise ja roheenergia tootmise vahel. Kolmandaks tuleb leida asendustoore naftakeemial põhinevate väetiste, herbitsiidide ja pestitsiidide asemele, et peatada võimalik saagikuse langus.
Senise industrialiseerimise toetamiseks kasutatud energiaallikate energiatasuvus oli palju tõhusam, võrreldes uute ja kavandatavate energiaallikatega. Energiatasuvus on konkreetsest energiaallikast saadava energiahulga ja selle energia tootmiseks kasutatud energiahulga suhe. Kõige energiatasuvamad energiaallikad on vee-energia ja süsi, palju ei jää neile alla nafta. Nende saamiseks kulutatud energia tasub end ära rohkem kui 30-kordselt. Tuuleenergia tasub end ära umbes 17-kordselt ja päikeseenergia seitsmekordselt. Nii suureneb taastuvallikatele üleminekul energiavajadus veelgi, sest peame kulutama rohkem sisendenergiat, et saada väljundis sama energiaühik. Seega, fossiilkütuste kasutamisest loobumise ülesanne on palju suurem, kui praegune paradigma võimaldab.
Kõigele sellele lisaks tuleb leida ka viis, kuidas tõsta elektritootmine kahekordseks, et rahuldada rohepöörde ja kasvava tarbimise vajadusi. Juuresolev tabel annab ülevaate transpordi- ja tööstussektorite täiendavast roheelektrienergia vajadusest aastas. Maailmas toodetakse mittefossiilkütustest praegu 9528,7 teravatt-tundi (TWh) elektrienergiat. Selleks et asendada fossiilkütuseid, on vaja täiendavalt toota roheenergiat 37 670,6 TWh, seega peaaegu neli korda enam, kui roheenergiat praegu toodetakse.
Fossiilkütuste asendamiseks vajalik mittefossiilkütustel toodetud elektrienergia
Sektor
Valdkond
Täiendav elektrivajadus
(TWh aastas)
(TWh aastas)
Transport
Elektritransport
6 158,4
Vesinikkütuse tootmiseks
11 553,6
Fossiilkütuste asendamine elektri tootmisel
Kivisüsi, pruunsüsi
9 421,4
Maagaas
6 268,1
Hoonete gaasiküte
2 560
Õli
758
Metallurgia, plastitootmine, keemia
951,1
KOKKU
37 670,6
Samuti oleme kliimamuutuste mõjutajana seni piirdunud vaid CO2 käsitlusega, kuid meie looduskeskkonda ja elurikkust mõjutavad ka paljud teised tegurid, mida me täna veel ei oska hinnata. Parem elukeskkond, suuremad kulud ning sellest tulenevad energiakandjate kahe- kuni kolmekordsed hinnad kanduvad edasi toodete ja teenuste hindadesse. Kõik see nõuab suuri poliitilisi ja ühiskondlikke samme, mille kohta konverents tegi järgnevad pikaajalised strateegilised soovitused.
Süveneva energiadefitsiidi olukorras peab fossiilkütuste kasutamist jätkama seni, kuni uued lahendused on turukõlbulikud. Erakordsed ajad nõuavad kiireid lahendusi ja neid suudavad praegu pakkuda vaid fossiilkütused.
Fossiilkütuste asendamine eeldab kogu tööstusliku ökosüsteemi ümberkujundamist. Energiatööstuse ümberkujundamisel tuleb lähtuda teadmiste ja oskuste olemasolust, ressursi kättesaadavusest, energiahinnast nii kodutarbijale kui ka ettevõtjale, sotsiaalsest mõjust (tööhõive, regionaalpoliitika jne), materjalide ja seadmete elukaare süsinikujalajäljest, tehnoloogiate keskkonnamõjudest ja valmidusastmest ning tootmisprotsessi kõrvalsaaduste ringkasutuse võimalustest.
Tehnoloogiate arendamise eeldused tuleb luua alt üles. Tehnikaharidus ja ettevõtlus tuleb vastastikku sidestada, teadusuuringuid teostada kõigi asjaosaliste ühisrahastusega. Strateegiliste eesmärkide optimaalsed lahendused töötada välja riiklike sihtprogrammide raames.
Ühiskond peab leppima kestliku kahanemisega, ei tohi ennast petta majanduskasvu lubadusega.
Kodukulude osatähtsus kogukuludes on tunduvalt tõusnud, enam kannatab vähem kindlustatud elanikkond. Energiahindade mitmekordistumisest põhjustatud inflatsioon kahandab tarbijate ostujõudu. Elektriturgu erisustest, sh poliitilisest mõjudest johtuvalt tuleb rakendada kaitstud tarbijatele (kodutarbijatele) elektri ostul nn universaalteenust.
Tuleb analüüsida, kas tänane päev-ette-hinnastamismehhanism toimib defitsiidi ja kriisi olukorras ka tarbija seisukohalt optimaalselt. Elektriturg tuleb muuta läbipaistvaks.
Fossiilkütuste poliitilise ebasoosingu tõttu ei võta pangad riski investeerida fossiilkütuste projektidesse, ka olemasolevaid tootmisvõimsusi pole võimalik töökorras hoida/parendada. Selle kompenseerimiseks on vaja riiklikke meetmeid kodumaise energiatootmise suurendamiseks (investeeringute suunamine), luues võrdsed võimalused kõigile energiaallikatele. Energiapakkumiste suurendamiseks ei tohi ühtegi energiaallikat ja energia tootmise viisi välistada.
Energiahindade languseks pole lähiaastatel ühtegi võimalust. Hinnatõusu mõningase suhtelise aeglustamise võib tuua Euroopas söe- ja tuumajaamade sulgemise plaanide ajastamine pikemale perioodile. Eelolevad talved on kriitilisemad, sest Vene energiakandjate äralangemisel suureneb tunduvalt energiadefitsiit.
Energia varustuskindluse tagamine on esmalt riigisisene ülesanne, solidaarsus Euroopa Liidu liikmesmaade vahel ei pruugi kriisiolukorras toimida.
Vähemalt Euroopa Liidu liikmesriikides peaks energiasisendite hinnad olema sarnased, tagamaks võrdsed konkurentsitingimused.
/nginx/o/2022/08/18/14768657t1h3908.jpg)
Põhjendatud on olemasolevate tehnoloogiate täiendamine, sh fossiilkütustel põhineva tehnoloogia täiustamine ning CO2 püüdmise, ladustamise ja kasutamise tehnoloogiate arendamine. CO2 ladustamine saab olla vaid ajutine ja lühiajaline lahendus, sest põlemiseks kulunud hapniku võrra väheneb atmosfääri hapnikusisaldus. Tähelepanu tuleb suunata sellele, kuidas kinnipüütud CO2 kogust vähendada ja kasutada. Eelistus peaks olema kohalike loodusvarade väärindamine.
Põlevkivikeemia tehnoloogilisi võimalusi saab arendada edasi keemiatööstuse protsessideks (pürolüüs, ringmajandus).
Eesti julgeoleku ja rohepöörde tagamiseks peame fikseerima Eesti ootuse, kohaliku kasu ja julgeolekugarantii. Tagada tuleb vedel- ja gaasilise kütuse julgeolekuvaru hoiustamise ja logistika häirekindlus.
Tavatarbija jaoks tuleb koostada energiasäästu rakendusjuhend.
Kinnitamist vajab hoonete rekonstrueerimise iga-aastane stabiilne investeeringumaht, alustada tuleb tööstuslike soojustuspaneelide masstootmist.
Energia ja kütuse kõrge hinna leevendusmeetmeid on kindlasti vaja rakendada, kuid need ei loo tulevikukindlust (vt lühiajalisi ja pikaajalisi meetmeid).
Eri lahenduste keskkonnamõjude hindamisel tuleb arvesse võtta kogu tehnoloogilise tsükli terviklikku elukaart (kujundlikult maavaradest tooteni ja toote taaskasutamise/utiliseerimiseni). Samamoodi tuleb suhestada tehnoloogiate keskkonnamõju aineringete tervikuga. Keskkonnaagentuur, ettevõtjad ja teadlaskond peavad korraldama tehnoloogiate ja võimalike käitiste asukohtade puhul hindamise enne konkreetse projekti algatamist.
Energiamajanduse korrastamisvõimalused
Elektri- ja maagaasi hinna soovituslikud, lühiajalised leevendusmeetmed eelolevaks sügistalveks
Kõigepealt tuleb riigisiseselt vähendada elektri ja maagaasi lõpphinna makse ja tasusid: langetada aktsiisimaks Euroopa Liidus lubatud miinimumini; alandada energiaintensiivsete ettevõtete kvalifitseerimistingimusi ja laiendada madaldatud aktsiisimääraga ettevõtete ringi; kompenseerida taastuvenergiatasu ja võrgutasu riigieelarvest, CO2 kvoodi tulust ning käibemaksu enamlaekumisest; analüüsida ja ajakohastada kehtivaid taastuvenergia toetusi; alandada käibemaksu soovitavalt 12 protsendile; sõlmida tootjaga kodutarbijate (kaitstud tarbijate) börsivälised otselepingud; rakendada tänavu oktoobrist järgmise aasta oktoobrini mullu talvel kasutatud kaheastmelist kompenseerimissüsteemi.
Mootorikütuse hüppelise hinnatõusu silumiseks tuleb osaliselt kasutada vedelkütuse julgeolekuvaru.
Kodutarbijatele peab olema kättesaadav börsiväline elektri hinnakujundus.
Peame pikendama Narva elektrijaama tuhandemegavatise juhitava võimsuse olemasolu tagamise tähtaega.
Samuti on vaja hinnata põlevkivienergeetika sulgemisotsuse mõju, pikendada põlevkivienergeetika tööiga, arvestades rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke.
Maagaasi võimalike tarneriskide maandamiseks tuleb tagada eelolevaks talveks katlamajade valmidus põlevkiviõli kasutamiseks.
Balti riikide elektrisüsteemide saartalitluse režiim vajab testimist, koostöövõimalused optimeerimist.
Soome ja Eesti piiriüleste võimsuste ülekandel tuleb käivitada täiendavad finantsinstrumendid, et tagada Baltikumi elektrimüüjatele lisavõimalused hulgituru hinnariskide maandamiseks.
Ajakohastamist vajab õiguslik regulatsioon (elektrituruseadus), lihtsustamaks kogukonna energiaühistute teket ja toimimist (hajatootmine, hajasalvestamine, energiatarbimise juhtimine, agregeerimine);
Koostöös Balti riikide ja Soomega tuleb tagada suve jooksul Inčukalnsi gaasihoidla maksimaalne täitumus gaasiga.
Paldiskis on vaja tagada veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali ettevalmistus ja aidata kaasa laeva rentimisel ning LNG hangetel.
Energiatarbijatele tagab eelnimetatud meetmete kombinatsioon järgmiseks talveks lühiajaliselt minimaalse oodatava kindlustunde.
Pikemaajalised meetmed
Energiamajanduse kavandamisel (energiamajanduse arengukavas) on vaja tagada energiatootmise mitmekesisus lähtudes majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalmajanduslikest mõjudest ning tehnoloogia tervikliku elutsükli süsiniku jalajäljest.
Energeetikasektori keskkonnasõbralike tehnoloogiate teadusuuringute riikliku rahastamise mahtu tuleb suurendada ja luua selleks eraldi riiklik programm.
On vaja tagada riigisisene elektritootmine, eelkõige baaskoormuse katmiseks.
Tuleb alustada riiklik programm CO2 püüdmiseks eelkõige põlevkivielektrijaamades ja CO2 väärindamiseks.
Riik peab aitama kaasa Paldiski LNG kaldapealse regionaalse terminali rajamisele (julgeolekuvaru reservi tarbeks).
Lisaks tänasele päev ette ja päevasisesele (Elspot) turule läheb vaja pikaajalist (üle kümne aasta) lepinguriskide, uute kapitaliinvesteeringute ja süsteemiteenuste turgu. Nende turgude tööle hakkamiseni tuleb välja töötada investeeringute tagamise mehhanism.
Biogaasi tootmise investeeringutele on vaja luua soodustingimused, nagu investeeringutoetus.
Kaalumist vajab biogaasil töötava gaasiturbiinelektrijaama rajamise vajadus ja võimalused.
Tuleb jätkata diskussiooni ja arendustegevust tuumaenergeetika kasutuselevõtuks.
Vaja on kavandada pikaajalised investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsuste, salvestustehnoloogiate ja reguleeritavate võimsuste ehitamiseks.
Tuleb luua võimalused ligipääsuks Põhjamaade soodsama tootmise struktuuriga elektriturule, likvideerides struktuursed ülekoormused.
Põlevkivienergeetika tootmisprotsessi kõrvalsaaduste kasutamist ringmajanduses tuleb soodustada, näiteks riikliku tellimusena, kui lisada nende kõrvalsaaduste kasutamise nõue riigihangetesse.
Hoonete energiatõhususe meetmete investeeringuid tuleks mitmekordistada, tagades nende võrdse jaotuse aastate lõikes (materjalide ja ehitusvõimsuse planeerimine, hoonete soojustamine, ventilatsioon).