P, 25.09.2022

AK AJALUGU ⟩ Riia-Pihkva kivitee – ununenud magistraal ja äritänav

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Riia-Pihkva kivitee – ununenud magistraal ja äritänav
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
2. jalaväepolgu 5. roodu sõdurid pärast jõudmist Riia-Pihkva kiviteele. Käsi puusas seisab roodu vanemohvitser alamleitnant Aleksander Parts. Pilt on tehtud Vabadussõja ajal 24. mail 1919.

foto: Eduard Selleke / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
2. jalaväepolgu 5. roodu sõdurid pärast jõudmist Riia-Pihkva kiviteele. Käsi puusas seisab roodu vanemohvitser alamleitnant Aleksander Parts. Pilt on tehtud Vabadussõja ajal 24. mail 1919. foto: Eduard Selleke / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv Foto: foto: Eduard Selleke/Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Kuni 1917. aastani Liivimaa kubermangu osaks olnud Eesti lõunapoolsetele maakondadele oli Riia Tallinnast palju olulisem metropol. Näiteks käis Riia kaudu Mulgimaa globaalne linaäri, mis tõi 19. sajandi teisel poolel kiire jõukuse kasvu ja mida üldiselt teatakse. Seevastu Võromaa majanduslikust kullasoonest, kui selle lõunaserva hakkas läbima moodne Peterburi-Pihkva-Riia maantee, teatakse väga vähe, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.

Pärast seda, kui Peeter I oli vallutanud Eesti- ja Liivimaa, kulges Vene impeeriumi pealinna ja Euroopa vaheline peamine ühendustee üle Tartu ja Riia. Vana Riia-Pihkva kaubatee muudeti 1716. aastal postimaanteeks, mis kulges läbi Vastseliina, Aluksne, Tsiistre ja Murati. 1820. aastast läbis see ka Võro linna.

Kuid juba 1840ndateks oli selge, et impeeriumi arenev majandus ja tihedam läbikäimine lääneriikidega nõudis paremat ühendust. Teede ja Avalike Ehitiste Peavalitsuse ülema koostatud ja keisri kinnitatud ettekande kohaselt moodustati Pihkvas 24. juunil 1847 Pihkva-Riia kivitee ehitamise komisjon. Komisjoni eesistuja oli Pihkva kuberner ja liikmed Pihkva aadlimarssal, Pihkva kubermangu Riigivarade Valitsuse juhataja ning neli aadlikku kuberneri määramisel.

Märksõnad
Tagasi üles