JUHTKIRI ⟩ Eesti elekter Eestile!

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Viimane aeg on valitsusel astuda jõulisemaid samme, et tagada hinnastabiilsus
• Juurde on vaja tootmisvõimsusi
• Praegune elektri universaalteenuse kaitse on pööraste elektri hindade eest liiga väike

Mullu detsembris andsid elektri hinna rekordid jõulise häirekella, et energiaturg ei toimi. Detsember on varsti jälle käes ja olukord on muutunud hullemaks. Praegu on viimane aeg valitsusel astuda jõulisemaid samme, et tagada hinnastabiilsus ja varustuskindlus.

Praegune energiakriis on vaid osalt sõja põhjustatud. Teine tegur on pikaajaliselt madalal olnud energiahinnad, mis muutis paljud elektritootjad ebarentaabliks ja need pandi lihtsalt kinni.

Paraku osutusid madalad hinnad ajutiseks. Geopoliitiliste pingete tagajärjel tõusnud gaasihind, spekuleerimine CO2 kvootidega ja kasvanud nõudlus viisid energiahinnad üles juba enne Ukraina sõda, muutsid olukorra lausa kriitiliseks. Oma osa on NordPooli reeglitel, mis võimendavad hinnatõusu defitsiidi tingimustes. Tagajärjeks on see, et tagatud pole ei hinnastabiilsus ega ka varustuskindlus.

Keskpikas perspektiivis on vaja juurde tootmisvõimsusi – taastuv- ja tuumaenergia jaamade rajamise otsuseid on vaja kiiresti, et projektidega edasi liikuda. Kuid kõik see ei aita meid siiski lähematel kuudel ega aastatel.

Räägitud on sellest, et muuta oleks vaja elektribörsi reegleid, mis ei ole Euroopa Liidus sugugi universaalsed – eri börsid toimivad mõnevõrra eri reeglite alusel. Samas on NordPoolis jäme ots Skandinaavia riikide käes, kust tuleb suurem osa käibest ja kus paraku on ka stabiilselt madalamad hinnad. Seetõttu on võimalus, et Eesti suudaks mõjutada NordPooli reegleid, suhteliselt väike.

Et universaalteenusel oleks reaalselt kaitsev mõju Eesti majandusele, tuleks võimaldada sellega liituda enamatel tarbijatel nendes mahtudes, mida Eesti elektritootjad suudavad katta.

Samas on Eesti elektrienergia tootmisvõimsused praegu ikkagi sellised, et suudaks tagada meie oma kodutarbijate ja majanduse nõudluse suhteliselt soodsa hinnaga. Turuhinna on ajanud kõrgeks tootmisvõimsuste puudumine Lätis ja Leedus.

Euroopa Liidu reeglid lubavad tarbijaid vabaturult ajutiselt välja viia, mida valitsus praegu kodutarbijatele ja väikeettevõtetele võimaldabki. Sisuliselt tähendab see neile kaitset mittetoimiva turu eest. Paraku jätab see suuremad ettevõtted ikkagi hullumeelseks läinud börsi meelevalda – ja see vähendab nende konkurentsivõimet ning viib nende toodete ja teenuste hinnad meie oma tarbija jaoks väga kõrgeks. Kokkuvõttes kiirendab see hinnatõusu, mille maksab kinni ühiskond tervikuna.

Seega on praegune elektri universaalteenuse kaitse pööraste elektri hindade eest liiga väike. Et universaalteenusel oleks reaalselt kaitsev mõju Eesti ühiskonnale ja majandusele, tuleks võimaldada sellega liituda enamatel tarbijatel nendes mahtudes, mida Eesti oma tootmisvõimsused suudavad rahuldada.

Sisuliselt tähendaks see meie oma tootmisvõimsuste reserveerimist meie tarbijatele reguleeritud hindadega ilma energiabörsilt vormiliselt väljumata. Lihtsalt börsil kaubeldava energia osakaal Eesti tarbimises jääks niipalju väiksemaks, et sellel ei ole oleks halvavat mõju majandusele ja tarbijatele.

See ei tähendaks turumajanduse hülgamist. Tegemist oleks erakorralise lahendusega, mis on vajalik kriisiaja üle elamiseks seni, kuni tootmisvõimsusi lisandub ja turg taas stabiilseks muutub.