Tunne Kelam ⟩ Unistus igavalt normaalsest vabariigist

Tunne Kelam Foto: Eero Vabamägi

Täna vajame mitte deklaratiivselt, vaid reaalselt sellist rahvuslikku koosmeelt, mis kandis meid 1991. aasta 20. augustini, kirjutab Eesti kui rahvusriigi taastamises osalenu ning pikaaegne Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam (Isamaa). 

Eesti on tänaseks saavutanud ajaloolise rahvusliku unistuse täitumise – olla iseseisev ja võrdne riik teiste maailma riikide seas. Juhan Liivi valulis-ilmutuslik unistus «ükskord – kui terve mõte – ükskord on Eesti riik», on teostunud. See on riik, mis on ülimalt vaba, mis pürgib jõukusele, mille elanikud löövad jõudsalt kaasa läänelik-individualistliku tarbimis- ja meelelahutusühiskonna väljakujundamises.

Minu kauaaegne kolleeg europarlamendis Gunnar Hökmark, kes sai meie jaoks tähtsaks 1990. ja 1991. aastal Stockholmi Balti riikide taasiseseisvumist toetavate esmaspäevamiitingute korraldajana, meenutab sageli, kuidas ma olevat talle neil aegadel kõnelenud oma unistusest. Unistus sellest, et Eesti võiks kunagi olla samasugune igavalt normaalne riik nagu Rootsi. Riik, kus ei arutata eksistentsiaalseid küsimusi, vaid tegeldakse eelarve, maksude ja sotsiaalse õigluse probleemidega. Väliselt on see «unistus» täitunud. Oleme liitunud heaolu kasvatamisele orienteeritud ühiskondadega ning mõõdame oma edukust rahvatulu kasvu ning tehnilise progressiga.