Eesti muuseumid tegutsevad väga professionaalselt ja kogude koostamise aluseks on selgelt piiritletud kogumispõhimõtted. Oluline on tähele panna, et muuseumidesse ei saa asju valimatult anda, vaid muuseumid ise koostavad kogud ja võtavad museaalideks esemeid, mis on piisavalt märkimisväärsed. Ainuüksi eseme vanus ei ole tihti piisav põhjus asja läbi aegade säilitamiseks. Muuseumid võtavad kogude koostamisel arvesse, kas ese kannab endas kultuuriloolist konteksti, kas museaalina oleks sel teaduslik väärtus või kas eset saaks kunagi kasutada mõnel näitusel.
Näiteks Narva tanki puhul on Hiiumaa militaarmuuseum huvi avaldanud ja praeguse debati ulatus on ilmselt piisav põhjus, miks võiks see teoreetiliselt jõuda ka mõne teise muuseumi kogudesse. Meenutuseks ja võrdluseks: ka Jaak Joala monument Viljandis ei jõudnud Eesti Rahva Muuseumi kogudesse eelkõige selle kunstilise väärtuse, vaid vastuolulisuse pärast. «Inimesed olid kirglikult poolt ja vastu ja see kirglikkus on ju tegelikult just see, mis teeb selle loo kultuurilooliselt huvitavaks,» põhjendas ERMi juht soovi Joala kuju museaaliks nimetada.