/nginx/o/2022/08/12/14755030t1hfaba.jpg)
Maa-ameti susserdamine maa hindadega rikub reaalset turuolukorda, pannes löögi alla sellesama maa harijad ehk põllumehed. Seda ei tohiks õigusriigis juhtuda.
Tänane Postimees kirjutab, kuidas maa-amet on süstemaatiliselt mänginud statistikaga, nii et põllumaa näib põllumeestele selle tegelikust hinnast odavam.
Sellest tegevusest lõikavad kasu aga inimesed, kel juurdepääs õigele hinnainfole. Ühele poole jäävad põllumehed ja teisele poole kinnisvaramaaklerid. Säärane olukord võib mõjutada toidu hinda ja seda tarbijale negatiivselt.
Pärnumaal põldu hariva OÜ Helgi ja Pojad üks omanikke Mihkel Vainula viitabki loos toidu hinnale: «Ärge imestage, et toidu hind on varsti veel kallim, sest põllumehed ei jaksa enam isegi maad rentida.»
Liiatigi kummitab kogu protsessi huvide konflikt, kui maa-ameti peadirektor ja kinnisvara hindamise osakonnajuhataja kuuluvad Eesti kinnisvara hindajate ühingusse. Ehkki keskkonnaministeerium kinnitab, et huvide konflikti pole, ei näi asi hea välja, sest võimalus omakasu ja headele kaasseltsilistele tulu teenida on olemas. Eesti seadustes on selgelt kirja pandud, et riigiametnikel ei tohi oma tööst johtuvalt huvide konflikti tekkida.
Hinnatõus ja susserdamine maa hindadega võib anda märku ka põllumeeste motivatsiooni kadumisest. Kui mingi ühiskonnarühm tunneb end löögi all olevat, tahetakse sellest lahkuda ja hakata tegelema millegi muuga. Ometi oleme Ukraina sõja ajal näinud, kui oluline on odav toit ja kodumaine põllumajandus.
Hinnatõus ja susserdamine maa hindadega võib anda märku ka põllumeeste motivatsiooni kadumisest. Kui mingi ühiskonnarühm tunneb end löögi all olevat, tahetakse sellest lahkuda ja hakata tegelema millegi muuga.
Eesti on kapitalistlik riik, mis tähendab, et siin peaksid kehtima turumajanduse seadused. Eesti kui õigusriik sätestab, et kõigil kodanikel peavad olema võrdsed võimalused ettevõtlusega tegeleda. Maa-ameti tegevus rikub mõlemat põhimõtet, kui mäng statistikaga moonutab tegelikke hindu ja eelistab selgelt üht ühiskonnarühma teisele. Võrdse kohtlemise põhimõte on jäänud unarusse.
Ehkki põllumajanduslik tootmine moodustab Eesti majandusest väikese osa, peab meenutama maa- ja toiduküsimuse ajaloolist tähtsust. Talude päriseksostmine 19. sajandil ja 1919. aasta maareform olid ühed olulisimad nähtused Eesti viimaste sajandite ajaloos. Eestit tabanud näljahädad rõhutavad, kui tähtis on olnud toit meie rahvapärimuses ja -teadvuses. Leivale suu andmine ja väljend «põllumees põline rikas» on vaid ühed näited rahvapärimusest. Sestap on mõistetav, miks igasugused maa ja toiduga seotud küsimused on meile tundlik teema.
Üks väljapääse kujunenud olukorrast võikski olla maa täpsem hindamine ja hinnainfo avalikustamine kõikidele. Vaba turg vähendab ka korruptsiooniohtu ja kellegi omakasu saamist statistikaga mängimisel. Eesti Vabariigis ei tohiks keegi tunda end kõrvale tõrjutuna, eriti praegu, mil ühiskonna sidusus on Ukraina sõjaga taas tõusnud teravalt päevakorda.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)