Alustuseks tahaksin kiita naabrimeest Mehist, kes kirjutas nädal tagasi siinsamas väga värvikalt Jelena Välbe ja Narva tanki teemal. Tunnistan ausalt, muigasin minagi.
Argo Kivistik ⟩ Vaesus pressib igast nurgast inimesele peale (1)
Samas tegin huvitava tähelepaneku oma tuttavate seas – ehkki tekst oli väga ründav ja Välbet naeruvääristav, naersid seda lugedes ka sellised inimesed, kes veel mõni aeg tagasi oleksid taolist juttu pidanud lubamatuks, labaseks ja solvavaks. Ja see ei ole esimene juhus, kui märkan, et muidu sallivuse eesrinnas marssinud inimesed, kes iga reljeefsema mõtteavalduse puhul tegid «uih ja aih», on pärast Ukraina sõja algust Venemaa teemal igasuguse poliitkorrektsuse minetanud. Seda küll sammhaaval, sest alguses rääkisid nad ikkagi ainult Putini ja tema režiimi süüdistamisest, millest tuleks tavaline vene inimene kõrvale jätta. Nüüd seda vahet enam ei tehta. Igal juhul huvitav areng.
Ehkki olen isegi proovinud siin varasematel kordadel vaadata maailma läbi kerge huumoriprisma, on praegu väga keeruline end selleks sundida. Vaatan arveid ja rahakotti ning ei ole mingit naljatuju.