JUHTKIRI ⟩ Tanki koht on muuseumis, mitte avalikus linnaruumis

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Narva tanki tulevane asukoht peab sobima nii Narvale kui ka tervele Eestile
• Tanki asupaigaks ei sobi Narva muuseumi hoov, isegi kui tank oleks seal eksponeeritud museaalina
• Narva linnavõim peab leidma tankile uue asupaiga esimesel võimalusel

Narva tanki saatuse määramisel jõuab kätte otsustav hetk. Esmaspäeval ootab valitsus ja ühiskond Narva volikogult otsust, mis saab tankist pärast seda, kui see praegusest asukohast teisaldatakse. Vaja on leida lahendus, mis sobib nii Narvale kui ka tervele Eestile.

Eesti ühiskonna jaoks on mõeldamatu, et tank võiks seista Narva linna avalikus ruumis. Mistahes avalik koht Narva linna sees oleks palju auväärsem kui tanki praegune asupaik ja võimaldaks sellele palju kergema ligipääsu. Sellisel juhul oleks saavutatud soovitule otse vastupidine tulemus. Kuidas kujutada ette kaitseväe paraadi Narva Peetri platsil, kui selle mingis nurgas hoiab positsiooni T-34?

Kindlasti ei sobi tanki asupaigaks ka Narva muuseumi hoov, isegi kui tank oleks seal eksponeeritud museaalina. Üks põhjus on selles, et muuseumi hoovi pääsevad inimesed ilma piletita, mistõttu on tegu ikkagi avaliku ruumiga. Pealegi on muuseumihoov üks kõige suurema sümbolpotentsiaaliga väljakuid Narvas üldse. Siin on heisatud vabariigi aastapäeva tähistamiseks lipp ja korraldatud pidulikke üritusi.

Kui lisaks Lenini kujule hakataks seal eksponeerima ka punatanki, siis on Eesti vabariik loovutanud ühe Narva kõige esinduslikumatest väljakutest sümbolitele, mille veeres muutub mõeldamatuks tähistada Eesti riigile ja ühiskonnale olulisi tähtpäevi.

Narva tankile tuleb leida asukoht, mis täiel määral ja täie kindlusega looks konteksti, milles tanki ei ole võimalik kasutada rituaalsetel eesmärkidel. See ei saa olla avalikus linnaruumis.

Asupaik avalikus ruumis suurendab tunduvalt ka spontaansete rituaalide tekkimise ohtu, mis võivad mõne aja pärast kujuneda nii häirivaks, et tank tuleb taas kõrvaldada. Ja pole kahtlust, et mida kauem ja mida sügavamalt on tanki kaitseks või selle austamiseks võimalik kujundada rituaale, seda valulisemaks kujuneb nende lõpetamine.

Seepärast peab olema absoluutselt kindel, et tank leiaks endale koha, kus mistahes sümboliloome oleks välistatud. Ja kui keegi selliseid katseid ka püüaks teha, siis oleks seda kerge institutsionaalselt takistada.

Viimsi sõjamuuseum vastab nendele tingimustele täiesti. Esiteks asetub tank seal loomulikku sõjaajaloo ja sõjatehnikaajaloo konteksti teiste samalaadsete esemete kõrval. Teiseks võib ta paigutada piletiga ligipääsetavale alale, mispuhul on tegu väga selgelt muuseumi territooriumi, mitte avaliku ruumiga.

Kuigi sõjamuuseum Viimsis oleks tankile kõige kohasem paik, võib karta, et paljudele narvalastele oleks selline lahendus vastukarva, eriti kui valitsus viib tanki ära ühepoolselt oma otsusega. Sellise arengu vältimiseks on narvalastel ainult üks tee: linnavõim peab leidma tankile asukoha, mis täiel määral ja täie kindlusega looks tankile konteksti, milles seda ei ole võimalik kasutada rituaalsetel eesmärkidel.

Karta on, et sellise koha leidmine ei ole kerge ja võib nõuda aega. Seda paraku ei ole. Otsus tuleb langetada kiiresti, isegi kui see puudutab tanki ajutist paigutamist.

Ja kui Narva linnavõimud ei suuda õiget kohta leida kohe, siis oleks hea lahendus ka see, kui nad nõustuksid tanki ajutise paigutamisega Viimsisse, mis annaks aega ette valmistada kas või sõjamuuseumi Narva filiaal, kus tank muude eksponaatide kõrval kujuneks osaks minevikust, mitte tüliõunaks tulevikus.