Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Ene Kallas Kuumade ilmade ajal joogivee pakkumine ei tee ju kedagi vaesemaks? (7)

Copy
Ene Kallas: Mõelda tuleks sellele, et niipea kui kraade on 25 ja üle, tuuakse lauda ilma igasuguse sissejuhatuseta kann joogivett.
Ene Kallas: Mõelda tuleks sellele, et niipea kui kraade on 25 ja üle, tuuakse lauda ilma igasuguse sissejuhatuseta kann joogivett. Foto: Elmo Riig

Kuumal suvepäeval klientidele joogivee pakkumine peaks olema elementaarne osa ka Eesti teeninduskultuurist, kirjutab Postimehe toimetaja Ene Kallas.

Kuumus liibub vastu nahka justkui nätske, paks ja tihe tekk, mis ei lase õhku läbi ja mille oled unesegasena kogemata peale tõmmanud. Selle vahega, et pealt teda maha ei saa ning leevendust ei paista kusagilt. Aga hei! Seal on ju kohvik, lähme sinna? Saab varjus istuda ja ehk isegi jahedat vett juua?

Just nii käib see ekvaatorile lähedastes maades. Kohtades, kus on soe pea aasta ringi. Lausa nii palju, et mõeldakse selle peale, et inimene vajab alati vett, jahutust, kui tuleb päikese käest varju otsima. Niimoodi toob ettekandja ilma igasuguse sissejuhatuseta lauale kannu vett, mis vastavalt ettevõttele sisaldab jääd ja/või mitmesuguseid puuvilju. Veekann tuuakse tihti lauda koguni enne, kui tullakse uurima, mida ja palju ka süüa tahetakse. Vahel isegi enne, kui saabub menüü. Sellega võib nii ära harjuda, et tagasi Eestisse tulles vaatad ettekandjale nõutult otsa: aga kus on vesi?

Tagasi üles