Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kristi Raik Venemaa ja lääne vastasseis on uus normaalsus (12)

Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.
Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik. Foto: Remo Tõnismäe

Sõda Ukrainas on löönud pöördumatult katki Euroopa külma sõja järgse julgeolekukorralduse, kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

Veetsin tänavu suvepuhkust nagu ikka Läänemere kallastel, Eestis, Soomes ja Rootsis. Rahulikel päikeselistel randadel tundub Ukraina sõda olevat kauge, teine reaalsus. Ometi on Venemaa kallaletung Ukrainale sügavalt raputanud Põhjala inimeste turvatunnet; sõja mõjud on ühiskondades igal sammul tajutavad. Ajalehtedest vaatavad vastu pildid Ukraina purustustest ja Putini vihast moondunud näost, Soome ja Rootsi otsivad täiendavat julgeolekut NATOst, inimesed räägivad Ukraina põgenike abistamisest ja tunnevad muret tõusvate energiahindade pärast. Teise maailmasõja ajaloolised kogemused tulevad justkui taas lähemale – meil Nõukogude okupatsiooni terror, Soomes talve- ja jätkusõda, sõjast kõrvale jäänud Rootsis vähem valuline Eesti ja Soome põgenike vastuvõtmine.

See kõik peegeldab seda, et sõda Ukrainas on löönud pöördumatult katki Euroopa külma sõja järgse julgeolekukorralduse. Püüdlused siduda Venemaad ühiselt kokku lepitud reeglite ja koostööga on kolossaalselt ebaõnnestunud. Läänemere regiooni riigid on kiiresti tugevdanud oma valmisolekut uue külma sõja laadse olukorraga hakkama saada. Samas lääneriikides, kus on aastaid korrutatud, et Euroopas ei saa olla julgeolekut ilma Venemaata, on endiselt raskusi uue reaalsusega kohaneda ja koostööle suunatud mõttemallidest loobuda.

Tagasi üles