Mart Kuldkepp ⟩ Läänel on meie liidrirolli praegu väga vaja

Skandinaavia ajaloo ja poliitika kaasprofessor Mart Kuldkepp. Foto: Eero Vabamägi

Ida-Euroopa riigid peavad juba oma eksistentsiaalsetest huvidest lähtuvalt jääma Venemaale antavates hinnangutes realistlikuks, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp. 

Akadeemilises maailmas tavatsetakse läänele omast patroniseerivat käsitlust idapoolsetest maadest nimetada orientalismiks. Nagu orientalismi puhul tavaline laiemaltki, kuulub ka selle Venemaa-suunalise variandi juurde segu mitmesugustest üksteisele vastu käivatest tunnetest, mille seas on hirm ja külgetõmme, vastikus, uudishimu ja isegi imetlus. Lääne vaimupildis on Venemaa suurte võimaluste, aga ka paljude ohtude maa; selle juurde kuulub mingisugune müstika, mida on võimatu lõpuni mõista.

Muu hulgas iseloomustab läänes laialt levinud suhtumist Venemaasse omapärane, üldjuhul selgelt teadvustamata kalduvus pidada Venemaad juba loomult kiskjalikuks riigiks, mille puhul on agressiivsus ootuspärane ja isegi vältimatu nähtus. Kuna rahumeelne Vene riik oleks seega justkui võimatu, jääb lääne ülesandeks hoolitseda vaid selle eest, et Vene agressioon jääks n-ö mõistlikkuse piiridesse ega väljuks oma põlisest Ida-Euroopa mõjusfäärist.