Sirle Blumberg ⟩ Te teate tema nime, aga mitte tema lugu

Sirle Blumberg Foto: Erakogu

Kui mõne nädala eest Tallinna vanalinnas tapetud välisriigi kodanik oleks olnud lähisuhtevägivalla ohver, siis ilmselt ei teaks avalikkus täna tema nime, sooidentiteeti ega nägu. Neid pole kombeks häbimärgistada. Miks võtame endale õiguse käituda risti vastupidiselt – anda hinnanguid ja sildistada – inimkaubanduse võimalike ohvritega? Sest just seda tumedapäine ja laia naeratusega transsooline Sabrina tõenäoliselt oli. Ohver!

Inimkaubanduse võimalikele ohvritele vajalikke teenuseid pakub sotsiaalkindlustusamet. Kahjuks Sabrina meieni ei jõudnud. Talle me enam tuge pakkuda ja teda enam kaitsta ei saa. Küll aga oleme pakkunud tänavu tuge, nõustamist ja turvalist majutust 26 teisele inimkaubanduse tunnustega ohvrile. Me ei ütle, kes nad on – ei näita nende pilte, ei avalda nimesid, soolisi eripärasid. Milleks? See on oluline vaid sellest vaatest, kuidas neile läheneda. Saada aru, millised on nende vajadused. Mõista suuremaid hirme ja häbisid.

Tegemist on väga haavatavate inimestega, kelle prostitutsiooni jõudmise teekond on sageli seotud teatud traumadega kauges minevikus. Me näeme, kui katki nad on. Nii puruks, et isegi kui nad tahaksid, siis sageli ei julge, oska ega saa teist rada valida. Kui nad mööda käänulisi teid viimaks meieni jõuavad, on meie roll seista nende kõrval, ära kuulata, pakkuda tuge ja abi. Ilma hinnanguid andmata. Silte on neile kleebitud niigi.