Dmitri Moroz ⟩ Millest mõtleb ukrainlane Eestis, jälgides Narva tankimonumendi ümber toimuvat?

Lillede asetamine Ukraina relvajõudude langenud dessantväelaste mälestussamba juurde Donetski oblastis Kostjantõnivkas 2015. aastal. Foto: Dmitri Moroz

Narvas Nõukogude tankimonumendi lammutamisega seotud sündmused tõid mulle meelde mälestusi, mille olin lootnud jätta kaugesse minevikku. Kuid elu osutus palju keerulisemaks. On täiesti ilmne, et see kõik on vaid sureva impeeriumi agoonia, ent teisalt on endiselt märkimisväärne hulk inimesi, kes tõusevad Nõukogude vanametalli kaitsele, kuigi pole oma vanuse tõttu NSV Liitu tundnud, kirjutab ukrainlane, portaali Rus.Postimees korrespondent Dmitri Moroz.

Zaporižžja, 8. mai 1989 või võib-olla isegi 1987 – õnnelik ja muretu aeg. Olen kaheksa-üheksa-aastane, ema on noor ja ilus, vanaema askeldab köögis, kodus on ülev meeleolu, sest homme on ju eriline päev – võidupüha!

Aga see tähendab, et me kõik läheme pidulikult paraadile. Parkides mängivad orkestrid, ees ootab palju kohtumisi tuttavate ja peresõpradega, meie emaga kingime veteranidele lilli, mis on juba varem turult vanamemmede käest ostetud. Mina aga ootan enda jaoks kõige olulisemat – sõjatehnika paraadi.