Ville Arike ⟩ Amnesty peaks teadma: tagajärgedega võitlejale jäävad sageli ainult halvad valikud

Ville Arike Foto: Tairo Lutter

Eelmisel nädalal laineid löönud Amnesty Internationali Ukraina riiki süüdistavast raportist on räägitud juba söögi alla ja söögi peale. See raport tuletab aga meelde veel ühe asja, millele me nii sageli ei mõtle, aga mis praeguses kontekstis valusalt välja tuleb, kirjutab ajakirjanik Ville Arike.

Teatavasti on paljude vähem või rohkem viltuste asjadega nõnda, et võib ju leiduda inimesi, kes juhivad sellele tähelepanu, kuid neid ei kuulata. Ei panda tähele või lihtsalt ignoreeritakse. Mõeldakse, et ah, mida ta ka räägib. Ning kui siis juhtub midagi väga suurt või juhtub endaga, alles siis hakatakse mõtlema ja märkama.

Viimase aja parima näitena sellest saab välja tuua Venemaaga seonduva. Endisesse NSV Liitu või kommunistlikku blokki kuulunud Ida-Euroopa riigid on aastakümneid rääkinud Vene ohust. Lääs pole olnud kõige usinam kuulaja. Pigistas silma kinni nii Gruusia kui ka Krimmi puhul. Silmade avanemiseks läks vaja täiemõõdulist sõda Ukrainas.