Oliver Loode ⟩ Kas hõimurahvad Venemaal ärkavad nõiutud unest?

Karjala Vabariigi laulu-ja tantsuansambel „Kantele“ esineb sõja toetuseks ülevenemaalise kampaania #Россия_мы raames Foto: Kuvatõmmis.

Kuidas Vene valitsus kasutab soomeugrilasi ära sõjas Ukraina vastu ja mida Eesti peaks tegema, sellest kirjutab URALIC-keskuse tegevjuht Oliver Loode. 

Tänase 9. augusti rahvusvahelise maailma põlisrahvaste päeva puhul on kohane küsida, kuidas Venemaa sõjaline agressioon on mõjutanud soome-ugri rahvaid Venemaal – neid kõiki võib käsitleda Venemaa põlisrahvastena – ja kuidas Eesti riik peaks meie hõimurahvaid toetama sel pöördelisel hetkel nii Vene riigi kui ka sealsete soome-ugri rahvaste jaoks.

Kuigi usaldusväärset statistikat selle kohta pole, kui palju soome-ugri poisse on võidelnud, sh hukkunud ja haavata saanud Ukraina rindel, on siiski selge, et ka meie hõimurahvad osalevad selles sõjas agressori poolel. See ei ole sugugi meeldiv teadmine, aga nii on. Enamgi veel, meil pole mingit alust arvata, et soome-ugri rahvad tervikuna oleksid kuidagi sõjavastasemad või vähem Putini-meelsed kui etnilised venelased. Võimalik, et tegelik pilt on veelgi nukram – kuna suur osa Venemaa soome-ugrilastest elab endiselt perifeersetes maapiirkondades, kus ligipääs infole on veelgi piiratum kui Moskvas või Peterburis, siis ei saa välistada, et näiteks komide või udmurtide seas sõjapooldajate osakaal võib olla suuremgi kui venelaste seas.