Mariliis Kolk ⟩ Auto pole inimõigus

Postimehe ajakirjanik Mariliis Kolk. Foto: Eero Vabamägi

Autostumine ei tähenda, et meil on palju autosid, sest meile kõigile nii väga meeldib autoga sõita, kirjutab ajakirjanik Mariliis Kolk.

Kolmandal augustil Postimehe arvamuskülgedel ilmunud autoentusiasti ja Tallinna kesklinna valitsuse arendusnõuniku Janar Siniväli solvumisest kantud artikkel hoolivast linnaruumist algas paljulubavate sõnadega: parim linnaruum on see, kus igaüks leiab endale meeldiva koha ja sobiva liikumisviisi. Kes ometi saaks ja tahakski sellele väitele vastu vaielda? Ei taha, kirjutan sellele suurima heameelega alla. Paraku aga pea kõigele, mis pärast sissejuhatust lahti rullus, tahaks vastu vaielda küll.

Kahjuks pole Siniväli sugugi ainus, kes ei paista aduvat üht fundamentaalset tõsiasja. Seda, et jalgrattur, autojuht ja ühistranspordi kasutaja ei ole üksteist välistavad rollid. Siniväli artiklist kõlab läbivalt mõte, justkui ratturid ja muud rohepöörased tahaksid autodele absoluutkeeldu. Vast mõni selline tõesti leidub, aga üldjuhul – kõigi võimaluste olemasolul – peaks üks ja seesama inimene saama sõltuvalt päevast, meeleolust ja teekonna eesmärgist oma transpordivahendi suhtes kõige parema valiku teha. Autot ostes ei pea tingimata jalgratast garaažist välja viskama ja vastupidi.