Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Hangete vead lähevad kalliks maksma (11)

Copy
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Tervishoiuteemad on tähtsamad kui kunagi varem
  • Raha raiskamise eest peab vastutama
  • Viljandi peaks saama uue haigla

Vigadel haiglate hangetes on nii üleriigiline kui ka regionaalne mõõde. On meie kõigi huvides, et hanked oleksid tehtud korralikult ja läbipaistvad, sest kaalul on meie kõigi tervis.

Tänane Postimees kirjutab, et audiitorbüroo LK Konsultatsioonid on leidnud riigihangete rikkumisi Tartu Ülikooli kliinikumi ostudelt kokku viie miljoni euro väärtuses. Ühtlasi selgub, et sääraseid eksimusi on esinenud ka varem.

On selge, et koroonaepideemia ja sellega kaasnevad vaktsineerimine ning piirangud on toonud tervishoiuküsimustele tavalisest suurema tähelepanu. Mööndusena nentigem, et koroona oli midagi sellist, millega keegi polnud varem kokku puutunud.

Siiski nägime tervishoiu vallas mitmeid vussilaskmisi: kui venis maskide hange 2020. aastal, kui toimus terviseameti külmlao soojenemine ning kui alustati kriminaalmenetlust eelmise haridus- ja teadusministri Liina Kersna vastu seoses Covid-19 kiirtestide hankega. Liiatigi loobus Reformierakond Tallinna Haigla rahastamisest.

Kokku on see tähendanud aga miljonite eurode maksumaksja raha tuulde laskmist. Kui jätkatakse samal kursil, tekib küsimus, kuidas saab Eesti hakkama edasiste tervishoiuküsimustega. Samal ajal tuleb arvestada, et vanemate inimeste osakaal rahvastikus suureneb, järelikult on vaja suurendada ka ravivõimalusi. See kõik eeldab korralike hangete läbiviimist.

Regionaalne mõõde tuleb sisse Viljandi haiglaga seoses. Eelmise kuu viimasel dekaadil jäi seisma Viljandi uue haigla rajamine, mille ehitamiseks oli planeeritud 58 miljonit eurot. Praegu aga tähendab üleüldine hinnatõus, et haigla ehitamine võib kallineda 20 miljoni euro võrra. Lõplik otsus haigla ehitamise kohta võidakse teha septembris.

Kokku on see tähendanud miljonite eurode maksumaksja raha tuulde laskmist. Kui jätkatakse samal kursil, tekib küsimus, kuidas saab Eesti hakkama edasiste tervishoiuküsimustega.

Haigla valmimine tähendaks Viljandile palju. On ju see linn saanud ohtralt ebatervet tähelepanu seoses jandiga Jaak Joala mälestusmärgi ümber. Viimase sõna otseses mõttes kasti panek on andnud näiteks karikaturistidele põhjust rääkida nn Viljandi variandist, kui jutt läheb Narva tankile. Mitukümmend aastat pole suudetud linna rajada ka veekeskust.

Kui nüüd jääb toppama Viljandi haigla rajamine, lisaks see vaid negatiivset aurat, mida viljandlastele kindlasti vaja ei oleks. On ka päevaselge, et uue haigla valmimine annaks kohalikele inimestele palju tööd ja hoiaks neid linnast lahkumast.

Nii näiteks nendib Viljandi au ja südametunnistus Heiki Raudla Sakala intervjuus (Sakala, 6.08), et «me peaksime kasutama kõiki võimalusi, et anda kõigile teada sellest, et Viljandis on väärt elukeskkond». Viljandi haigla valmimine võiks olla osa sellest teadaandest.

Postimees ei nõua verd, aga on selge, et keegi peab miljonite eurode tuuldelaskmise eest vastutama. Seni kuni vastutajat nagu polekski ja riigi institutsioonid veeretavad vastutust justkui kuuma kartulit ühelt teisele, ei muutu midagi. Ehkki peaks muutuma.

Liiatigi on ju riik just sellisteks puhkudeks sisse seadnud institutsioonid, mis valvavad raha kasutamise järele. Ehk oleks nüüd aeg nõuda nende institutsioonide otsustavat tegutsemist.

Tagasi üles