P, 25.09.2022
KESKPÄEVATUND ⟩ Fjuk: erinevalt välisvenelastest ei ole Eesti ja eestlased agressiivsed, meil pole «Estonski miri»
Pronksiöö rahutused. Foto on illustratiivne! Foto: Raigo Pajula/Postimees
Kuku Raadio
Fjuk: erinevalt välisvenelastest ei ole Eesti ja eestlased agressiivsed, meil pole «Estonski miri»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8

Laupäevases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutlesid saatejuht Ainar Ruussaar, pankur Heldur Meerits ning õppejõud Ignar Fjuk Vene kodanike ja sümbolite üle Eestis. 

Saate alguses tõi Ruussaar välja, et Eestis elab 1,3 miljoni inimest, kellest 315 000 on vene rahvusest. Küll aga elab Eestis statistika järgi 80 000 Vene passiga inimest. «Mis toimub? Miks nad elavad siin?» tõstatas ta küsimuse. 

Fjuk meenutas seepeale tagasipõiget ajalukku: «Eesti iseseisvumisjärgsetel aastatel lahkus siit üsna palju Vene kodanikke. Aga kodakondsuspoliitika seinses selles, et nullvarianti ei olnud. Kõik, kes siin elasid, võisid ainut läbi keeleeksamite jm taotleda Eesti kodakondsust, teised olid halli passiga. See oligi neile seadud sundvalik, sest Eesti kodakondsuse saamiseks puudus keeleoskus.»

Vene kodakondsuse läbilõikes on tema sõnul aga muutusi: viimase kümne aastaga on Eesti kodakondsete hulk kasvanud, halli passi omanikke on aga vähemaks jäänud. «Eesti kodakondsust omavad just nooremad,» rääkis Fjuk, lisades, et Ruussaare viidatu on eeskätt nõukogude pärand. «Aga see muutub, Ainar. Aga aeglaselt.»

Ruussaar vastas, et ta ei mõista, miks halli passi säilitatakse: «Aru ma ei saa, et kui sa oled ühes riigis elanud ja sul on seal lapsed. Ja ma näiteks olen elanud siin 25 aastat taskus Vene pass. Miks, pagan võtaks? Ma ei kujutaks ettegi, et ma elaks näiteks Portugalis nii.»

«Ma oleks pigem ikkagi skeptiline,» nõustus Meerits Ruussaarega, lisades, et Eesti passiga on üldine ootus siiski see, et ollakse ka Eesti nn fänklubis. «Need inimesed on ikkagi emotsionaalselt ka Venemaaga seotud.» Meerits viitas ka Postimehe reportaažile Ida-Virumaal, kus tanki juures kõnelenud inimesed viitasid punasümbolile kui pühamast pühamale ja oma identiteedile. 

Fjuk tõi võrdlusesse aga tuhandeted sõja eest pagenud eestlased ja täna Eestis elavad halli passi omanikud. Kui Eesti inimesed võtsid näiteks Rootsi kodakondsuse, siis eestluse vaim püsis ja iseseisvumise taastamisaegadel oli see Fjuki hinnangul selgelt tajutav.

«Aga erinevus meie väliseestluse ja siinsete nö välisvenelaste suhtes on see, et Eesti riik ja eestlased ei ole agressiivsed. Neil ei ole «Estonski mir» maailmavallutuslikku plaani. Nad ei taha allutada väikeseid rahvaid ega peale suruda oma keelt,» rääkis Fjuk. Narva tanki toetuse rütmis on tema sõnul igati õigus liikuda, küll aga ei õigusta see agressiivsust ega Meeritsa mainitud tsitaate. 

Ruussaar ei mõista, kuidas on nö slummid tekkida saanud. «Ma küsin, et kas nende Vene kodanikega peaks midagi ette võtma? Teine minu küsimus on see, et kust me veame piiri - millised on sümboolse tähtsusega monumendid? T-34 iseenesest ei ole mingisugune väärtus, nende tankide rususid on maailm täis.» Meerits usub, et siinkohal on riigikantselei juurde loodud ekspertkomisjon väga sobiv seda küsimust lahendama. 

«Me oleme järjekordse kriisi ootel. Mida me oleme viimasel 15 aastal valesti teinud, et sellest tulevikus õppida?» arutles Fjuk. 

Kuula täispikka arutelu Kuku saatest!

Märksõnad
Tagasi üles