Laupäevases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutlesid saatejuht Ainar Ruussaar, pankur Heldur Meerits ning õppejõud Ignar Fjuk Vene kodanike ja sümbolite üle Eestis.
Saate alguses tõi Ruussaar välja, et Eestis elab 1,3 miljoni inimest, kellest 315 000 on vene rahvusest. Küll aga elab Eestis statistika järgi 80 000 Vene passiga inimest. «Mis toimub? Miks nad elavad siin?» tõstatas ta küsimuse.
Fjuk meenutas seepeale tagasipõiget ajalukku: «Eesti iseseisvumisjärgsetel aastatel lahkus siit üsna palju Vene kodanikke. Aga kodakondsuspoliitika seinses selles, et nullvarianti ei olnud. Kõik, kes siin elasid, võisid ainut läbi keeleeksamite jm taotleda Eesti kodakondsust, teised olid halli passiga. See oligi neile seadud sundvalik, sest Eesti kodakondsuse saamiseks puudus keeleoskus.»
Vene kodakondsuse läbilõikes on tema sõnul aga muutusi: viimase kümne aastaga on Eesti kodakondsete hulk kasvanud, halli passi omanikke on aga vähemaks jäänud. «Eesti kodakondsust omavad just nooremad,» rääkis Fjuk, lisades, et Ruussaare viidatu on eeskätt nõukogude pärand. «Aga see muutub, Ainar. Aga aeglaselt.»
Ruussaar vastas, et ta ei mõista, miks halli passi säilitatakse: «Aru ma ei saa, et kui sa oled ühes riigis elanud ja sul on seal lapsed. Ja ma näiteks olen elanud siin 25 aastat taskus Vene pass. Miks, pagan võtaks? Ma ei kujutaks ettegi, et ma elaks näiteks Portugalis nii.»
«Ma oleks pigem ikkagi skeptiline,» nõustus Meerits Ruussaarega, lisades, et Eesti passiga on üldine ootus siiski see, et ollakse ka Eesti nn fänklubis. «Need inimesed on ikkagi emotsionaalselt ka Venemaaga seotud.» Meerits viitas ka Postimehe reportaažile Ida-Virumaal, kus tanki juures kõnelenud inimesed viitasid punasümbolile kui pühamast pühamale ja oma identiteedile.