Eestlased on olnud läbi aja loosungite ja eesmärkide taha koonduv rahvas. Selle peapõhjuseks on mõistagi ajalugu – eesmärk saada iseseisvaks, siis eesmärk jääda ellu, eesmärk saada uuesti iseseisvaks, eesmärk olla IT-pailaps, eesmärk minna Euroopa Liitu, eesmärk saada NATOsse, eesmärk ühineda eurotsooniga jne jne. Värskeim eesmärk on tasakaalus eelarve, mille IRL tahtis naelutada suisa põhiseadusse.
On kõnekas, kuidas nii suur osa ühiskonnast suutis 2009. aastal koonduda püksirihma pingutamise idee taha. Me vajame suuri ideid ja eesmärke, sest ilma nendeta ei oleks seda, mida oleme saavutanud. Eestlased on väga usuleige rahvas, meile Jumalast ei piisa. Ei piisa ka rahast. Meie vajame eesmärke.
Jätkuva streigilaine taustal oleks nüüd õige aeg küsida, mis on see uus idee või eesmärk, mille suunas tahame pürgida. Kokkuhoiueesmärk on end ju selgelt ammendanud. Sajad tuhanded inimesed vaatavad valitsuse suunas ja küsivad, kuis edasi. Kus on eesmärk?
Vaidlesin eile terve pärastlõuna majandusteadlasest sõbraga, kes väitis, et ehk võiks eestlase eesmärgiks olla lihtsalt hea elu. Väitsin vastu, et sellest eestlasele ei piisa – vaja on midagi suuremat, palju vägevamat.
Pigem on eesmärk olnud alati midagi, mis aitab unustada, et me oleme üks vaene ja läbi aja peost suhu elanud rahvas. Kui nüüd sundseisus olev valitsus nuputaks valmis uue eesmärgi, tõttaksime taas kord paaristõugetega selle suunas. Aga kus see idee on?
Jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka? Vaevalt, sest nagu öeldud, ei piisa eestlasele rahuloluks pelgast rahast. Kui valitsus suutis panna hambaid kiristades laene maksnud eestlased samal ajal lahjat lobi sööma, siis ei saa raha olla piisav eesmärk.
Loosungid on lollide lohutus, kinnitas mulle too majandusteadlasest sõber. Keerukalt ajaloolt päritud vastupidavuse abiga on võimalik muuta meid uskumatult eesmärgikindlaks. Aga kõigepealt on vaja uut eesmärki. Talendid koju? See on demagoogiline eesmärk, millel puudub sisuline kate. Eestlane kosmosesse? See ei ühenda ühiskonda, vaid tekitab pigem vaidlusi, kas meil on vaja kulutada selleks raha.
Kõige lihtsam ühisidee saaks olla sõja alustamine mõne naaberriigi vastu. Venemaa käib meile üle jõu, aga miks mitte vallutada Läti?
Tegelikult loodan, et eestlased suudavad lõpuks ometi lahti saada mingite endaüleste eesmärkide painest ja naudivad elu iseenda, oma perekonna ja sõprade seltsis. Streikimine on ses mõttes oivaline näide arengust – bolševistlikust ajastust pärinevate suurte ühiseesmärkide ettesöötmine ei toimi enam. Inimesed tahavad ise ka elada.
PS Läti-vihje oli halb nali.