Garri Raagmaa ⟩ Kuidas teha rohepööret ääremaal?

Garri Raagmaa. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Urmas Lennuk nendib 16. juuli AKs, et Eestis on ebavõrdsus tegelikult väga suur probleem: «Sest need, kes elavad puuduses, ei kurda selle üle. Nad on rahul, et neil on hing sees, nad ei tea, mida tahta või unistada. /…/ Need, kel oleks põhjust viriseda, on vait, kuigi nende najal me elame.» See kehtib eriti maainimeste kohta, kes meid toidavad, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa.

Pool miljonit maaelanikku on jah üsna vakka. Maaelanikele olulistel metsa, maaviljeluse, bioloogilise mitmekesisuse, roheenergia jm teemadel võtavad sõna linlased, kes ei saa aru, miks maakad seal rattaga tööle ja poodi ei sõida ning ikka veel diislit põletavad.

Rohepöörde vajalikkuse on asjatundjad kordi ära tõestanud, kuid kevadsuvistest intervjuudest ääremaal elavate inimestega ilmneb, et nad ei saa meedias palju kära tekitanud rohepöördest aru. Miks? Esiteks elavad ääremaa inimesed niigi ökoloogiliselt: kasvatavad toitu, elavad tagasihoidlikult oma kohati sajandeid kestnud majades ja taaskasutavad masinaid. Rohivad mürgitamise asemel peenraid, loovad püsimetsanduse ja ekstensiivsema põllupidamisega keskkonna haruldastele liikidele. Aga selle asemel näidatakse teles, kuidas mõned istutavad linnatänava äärde tossu sisse kartulid ja teised lasevad umbrohul vohada, nimetades seda ökoloogiliseks eluviisiks.