Juhtkiri ⟩ Narva tank tuleb ära viia. Kiirelt!

Päeva karikatuur 5.08.2022. Foto: Urmas Nemvalts

• Meil on sellistest sümbolitest mälestused Tõnismäe Aljošaga
• Tegemist pole kohaliku küsimusega, vaid riigi julgeolekuküsimusega
• Valitsus on otsuse teinud ja ükski eestimeelne poliitik ei tohi nüüd tankisõprade ees pugeda

Narva tank tuleb oma praeguselt kohalt ära viia, sellest pole pääsu. Jah, oleme sellega üle 30 aasta iseseisvas Eestis elanud, aga kauem ei saa. Selle peapõhjus on Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Kui siiani võis tanki pidada pooleldi uinunud sümboliks, siis täna ei ole see enam nii.

Tanki on reanimeeritud, ta pole hunnik suvalist vedelema jäänud rauda, vaid Venemaa kuritegude, agressiivse Russki mir’i ehe sümbol.

Meil on sellistest sümbolitest mälestused Tõnismäe Aljošaga. Tolle pronksmehe teisaldamine peaks meelde tuletama nii vigu, mida tollane valitsus olukorral eskaleeruda lastes tegi, kui ka väga otsustavat tegutsemist, kui see 27. aprilli varahommikul 2007 Kaitseväe kalmistule ära viidi.

Märksa uuem analoog on vastasseis Nõukogude sõdurite mälestussamba pärast Riias Võidu pargis, mis lähenes keemistemperatuurile tänavu 9. mai aegu. Lätlased otsustasid selle lammutada, võttes vastu seadusemuudatused seimis ja konkreetse otsuse Riia volikogus.

Narva puhul tuleb meil rõhutada, et tegemist pole kohaliku küsimusega, ammugi mitte kohaliku referendumi küsimusega, vaid riigi julgeolekuküsimusega.

Linnapea Katri Raik on Narva ja Eesti riigi seost selgitanud umbes nii, et kui mõni minister Narva visiidile tuleb, võtab ta endaga riigi kaasa, aga kui ta õhtul jälle Tallinna tagasi sõidab, läheb ka riik uuesti ära. Varsti tuleb järgmine minister, riik portfellis, aga vahepealsel ajal on narvakad omapäi ja üsna maha jäetud.

Tanki on reanimeeritud, ta pole hunnik suvalist vedelema jäänud rauda, vaid Venemaa kuritegude, agressiivse Russki mir’i ehe sümbol.

Sel nädalal käis Narvas riiki näitamas siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets. Kehvasti näitas. Raik ja Läänemets rõhutasid mitu korda, kuidas okupatsioonitanki küsimus tuleb lahendada seda väärtustavate narvakate jaoks «väärikalt». Siis möödus paar päeva, kui kas kellegi mahitusel või spontaanselt tuli mõnikümmend inimest tanki kaitsma, sest levis kuulujutt selle kohesest teisaldamisest.

Kired lõõmavad. Valitsuse lubadust tankiga ühemõtteliselt ja karmilt ümber käia tuleb siiski üksnes tervitada. Postimees soovib selleks meelekindlust ja meenutab, et ega see asi Lätis kevadel ka just väga lihtsalt käinud. Läti siseminister pidi passiivsuse tõttu ametist lahkuma ja politsei vahistas Kremli-meelse endise europarlamendi saadiku. Meil on seni valitsenud justkui mingi naivistlik eeldus, et kõik laheneb lihtsalt ja iseenesest. Ei pruugi.

Ja Läänemetsa lubadus öelda ette ära kuupäev ja kellaaeg, millal tank ära viiakse, pole samuti kuigi arukas.

Valitsus on otsuse teinud ja ükski eestimeelne poliitik ei tohi nüüd tankisõprade ees pugeda. Meie vene elanikkonnal on aga üks omadus, millega peame väga arvestama. Nad hindavad riigivõimu otsustavust. Sellepärast peab riigi ja jõuametkondade esindajate jutt vene kogukonna ninameestele olema nüüd eriti selge: otsus on tehtud, et tank kaob. Mingit kauplemist ei tule. Arutada, kuhu või kuidas – võib. Aga need ei ole läbirääkimised, vaid sõbralik žest, sest lõppotsus on ikkagi ühene.